Tallinna proua: Ida-Virumaa šokeerib oma räpasusega

Tallinnast Ida-Virumaale sõitnud eaka proua puhkus oli rikutud, kui ta seisis silmitsi piirilinna bussijaama tualetiga.

«Puhka Eestis – loosung on kõigile teada. Selle järgi talitades jäetakse raha kodumaale, aga mida selle raha eest tehakse?» kirjutas rus.postimehe poole pöördunud pensionär Liidia.

Mullu puhkas naine Ida-Virumaa spaades veebruaris ja detsembris, mõlemal korral olid Narva-Jõesuu tänavad puhastamata. Bussipeatusest on Narva-Jõesuus sanatooriumini minna 10 minutit ning kuna tee oli hooldamata, siis tuli ratastega kohvrit sanatooriumini lohistada.

Detsembrikuise puhkuse ajal pöördus ta spaatöötajate poole, paludes neil linnavõime teavitada vajadusest tänavad puhtaks teha. «Jalutada polnud võimalik, inimesed kukkusid,» meenutas naine. Kuid spaast öeldi talle, et tänavate korrashoid pole nende mure.

Ta helistas ise linnavalitsusse, kuid midagi tarka oma murele vastuseks ei kuulnud. Kas jää pole veel sulanud, uuriti teiselt poolt toru vastuseks.

«Häbi. Kõrval on rand ja liiv – võta ja raputa,» oli pealinnast tulnud naine pahane.

Narva-Jõesuu kommunaalosakonna juhataja Andrei Kusmin kinnitas väljaandele, et linnatänavate puhtusega pole probleeme ning mullu laekus vaid üks kaebus.

Narva: õudused vaksalis, mida pole

Koju tagasi sõitis Liidia Narvast väljuva bussiga. Piirilinnas oli ta jahmunud sealsest bussi- ja rongipeatusest, õigemini selle ajutisest lahendusest.

«Narva rongi- ja bussipeatuses, mida tegelikult veel pole, jahmatab kõik. Alates R-kioskist, millel on venekeelne kiri «Киоск справок не дает» (kiosk infot ei jaga – toim) kuni tualettideni,» sõnas naine. Biotualetti pole võimalik seestpool sulgeda, aga selle välisküljel on riiv ja huligaanid võivad sind sinna kinni panna.

Tualetti pole võimalik seest lukustada. Foto: AFP / Scanpix

Aga kõige kohutavam on tualeti olukord. Vaadake fotosid ja te saate ise aru,» rääkis naine. Kuna pole hoonet, ei ole ka kotte kuhugi jätta, need tuleb kogu aeg kaasa tassida. 

Südi naine helistas Narva linnapeale Tarmo Tammistele, kuid ta kõne suunati teisele numbrile.

«Tulge kas või kordki välja ja kontrollige ise, mitte ainult ärge ilutsege ebareaalsete lubadustega telekaamerate ees,» oli naine nördinud.

Ta lisas, et tegu võib ju olla pisiasjaga, kuid seegi seik rikub puhkuse.

Narva linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Georgi Ignatjevi sõnul rentis linn biotualeti ajutise peatuse juurde firmalt Cramo Estonia alates 2017. aasta juulist. Selle teenindamise, sh koristamise eest vastutab firma, kes peab seda korra nädalas puhastama. «Kahjuks on sisustuse vargused ja vandaalitsemine selle tualeti puhul muutunud tavaliseks,» tunnistas Narva esindaja.

Narvas tuleb bussireisijatel leppida sellise tualetiga. Foto: AFP / Scanpix

Ignatjevi sõnul laekus tualeti kohta palju kaebusi ja seetõttu lepiti kokku, et selle tehnilist ja sanitaarolukorda hakatakse kontrollima kaks korda nädalas. «Loodame, et sellega laheneb puhtuse probleem,» lisas ta. Ka lubas ametnik, et linnamajanduse osakond võtab selle objekti suurema tähelepanu alla. Ta palus asutuse külastajatelt vabandust ning pani tualeti kasutajatele südamele käituda seal tsiviliseeritult ning teisi külastajaid austavalt.

Ignatjevi sõnul on Narvas võimalik siiski oma kotte hoiustada, kuigi bussijaama praegu pole. See võimalus on olemas külalistemajas KÜK, mis asub aadressil Peetri 3. «Selle hoone tunneb kergesti ära rohelise lipu järgi, mis lehvib sissepääsu juures,» jagas ta näpunäiteid.