/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7491203t1haee5.jpg)
Suurbritannias tehtud uuringu tulemusena selgus, et seiklusvaimul võib olla kindel ealine piir.
Uuring väidab, et seiklushimu kaob kindlas eas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia telekanal Dave küsitles 2000 inimest, et uurida nende seiklushimu muutust ea kasvades, vahendas Travel and Leisure.
Tervelt 36 protsenti vastajatest kinnitas, et kui nad jõudsid kolmekümnendatesse, ei olnud riskide võtmine nende jaoks enam nii kutsuv. Täpsemalt selgus, et seiklusvalmidus kadus vastajate seas keskmiselt 34-aastaselt. Pool vastanutest uskus, et nende tahtmine riske võtta vähenes, kuna nad hakkasid tundma, et ajaga muutuvad nad füüsiliselt järjest hapramaks.
Rohkem kui 30 protsenti küsitlenutest vastas, et nende seiklushimu kadus pere tekkimisega ning 15 protsenti väitis, et nad ei julgeks riskirohkemat reisi ette võtta, kui see võib mõjutada nende karjääri.
Telekanali üldjuhi Luke Halesi sõnul ei ole uuringu tulemused kuidagi halvaks uudiseks. Sõltub vaid, mis vaatepunktist tulemusi vaadata.
«Küsitlus näitas, et ligi kolmandik britte januneb endiselt adrenaliini järele, mida ekstreemsemad tegevused pakuvad ning pole mingit põhjust end tagasi tõmmata,» sõnas Hales.
Need küsitlusele vastanud, kes olid oma seiklushimu minetanud, olid varasemalt siiski seiklusrohkeid tegevusi armastanud. Iga kuues vastanu oli hinnanud suusatamist, iga viies mägironimist ning veelgi iga viies oli armastanud mägirattasõitu.
Hea lugeja, mida arvad sina? Kas seiklushimu kaob ajaga või on see meeleseisund, mida aastanumber ei mõjuta?