Mitu lennukit päevas lendab läbi Eesti õhuruumi?
19. detsember 2017, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta lennuliikluse kasv on olnud viimase kuue aasta suurim.
2017. aastal läbis Eesti õhuruumi detsembri seisuga tervelt 205 660 lendu. Kui möödunud aastal teenindati Eesti õhuruumis päevas keskmiselt 564 lendu, siis tänavu ületas see arv esmakordselt 600 piiri, selgus Eesti Lennuliiklusteeninduse AS-i avaldatud statistikast.
«Oleme lendude arvu kasvuks palju ära teinud. Soodne hind ja vabalt planeeritavate trassidega õhuruumi loomine on kindlasti mõjutanud lennufirmasid meie kasuks otsustama,» selgitas lennuliikluse kasvu Eesti Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS) tegevuht Tanel Rautits, kelle sõnul on lennuliikus kasvavas trendis ka ülemaailmsel tasandil.
Ühe põhjusena nimetab Rautits globaalselt kasvavat rahvaarvu ja sellega kaasnevat reisijate- ja kaubamahtude kasvu. «Teiselt on odavlennufirmadega tulnud terav konkurents ja surve piletihindadele, lisaks madalad kütusehinnad, mis on muutnud lendamise kättesaadavamaks suuremale hulgale inimestest,» tõdes Rautits.
Keskmiselt fikseeriti Eesti õhuruumis käesoleval aastal 613 lendu päevas, mis on aastataguse ajaga võrreldes 49 lendu rohkem. Neist lendudest 114 on Eestist startivad või maanduvad lennud, 27 kohalikud ehk Eesti-sisesed lennud ja suurem osa ehk 473 on ülelennud ehk lennud, mis Eesti lennuväljadelt ei stardi ega maandu. Kui 2016. aasta tihedaimal lennuliikluse päeval fikseeriti Eesti õhuruumis 717 lendu, siis selle aasta tihedaima lennuliiklusega päev oli 3. juuni, mil tehti kokku 791 õhulendu. Neist lendudest 100 olid Tartu Lennupäevade raames tehtud kohalikud lennud.
Kuivõrd Eesti asub Soome ja Euroopa ning Aasia ja Venemaa suunaliste lennukoridoride alas, moodustasid ka sel aastal enamiku ehk 77% Eesti õhuruumi lendudest ülelennud.
«Enim toimus ülelende Kagu-Eesti piirkonnas ning jätkuvalt on kõige suuremad liiklusvood Kaug-Ida ja Lääne-Euroopa vahel. Palju on ka Helsingist ja Helsingisse lendajaid,» ütles Rautits, lisades, et lennuliiklusele on mõju avaldanud ka Euroopa Liidu eesistumine. «Tallinna Lennuvälja liiklus on olnud tugevas kasvutrendis terve teise poolaasta jooksul,» tõdes Rautits.
Võrreldes möödunud aastaga on lisaks ülelendudele suurenenud ka kohalike ning rahvusvaheliste lendude arv: kohalikud lennud läbisid 2017. aastal Eesti õhuruumi 8942 ning rahvusvahelised lennud 38 136 korda. Nagu varasematel aastatel, sooritas ka 2017. aastal enim lende Eesti õhuruumis Soome rahvuslik lennufirma Finnair.
EANS-i tegevjuhi sõnul suureneb lennuliiklus tulevikus veelgi. «Euroopa lennundusstatistikat haldav Statfor prognoosib 2018. aasta lennuliikluse kasvuks 3–5 protsenti, kuid usun, et tegelikkus on sellest numbrist suurem,» arvas Rautits.