Ära raiska oma aega ja raha. Õpi teiste kogemustest ning väldi ülehinnatud turismisihtkohti.
Maailma kõige ülehinnatumad turismiatraktsioonid (2)
The Guardiani lugejad kirjeldavad, millised turismiatraktsioonid on valmistanud neile tõelise pettumuse.
Empire State building New Yorgis: ootamine pole kesist vaadet väärt
Matt Hulton kirjutab:
Ühinesime järjekorraga, mis ulatus üksest välja tänavanurgani. Mõtlesime, et peame ootama 20 minutit, et sisse saada. Mida lähemale uksele jõudsime, seda rohkem elevile läksime… seni kuni saime uksest sisse. Sees olles nägime, et järjekord on ülipikk edasi-tagasi moodustunud inimeste rida. Otsustasime siiski jääda ja oma aja ära oodata ning läksime liftiga üles, kuid mitte tippu! Pidime liftist väljuma, et järgmise järjekorraga ühinema, mis viis siis alles üles hoone tippu. Kui olime lõpuks oma ootamised ära oodanud ja jõudsime hoone tippu, mõistsime alles, et ikoonilist New Yorgi vaadet sealt ei näe, kuna olime ise kõige olulisema vaate osa- Empire State building tipus. Chrysleri hoonele on vaade muidugi hea.
Pisa torn Itaalias: aja ja raha raisk
Chandan Chatterjee kirjutab:
See näeb välja nii kunstlik ja väärtusetu. Ma nägin viltust torni Mandalays Myanmaris, mis oli palju rikkama ajalooga. Mitmetest Veneetsias olevatest tornidest rääkimata. Ma olin pärast Pisa nägemist tõeliselt pettunud. Ainus asi, millest mõtlesin oli, see, et milline aja ja raha raiskamine see oli!
Väikese merineitsi kuju Kopenhaagenis: kas see ongi kõik?
Miranda kirjutab:
Võib-olla ülehinnatud on veidi liiga dramaatiline öelda, kuna kuju on siiski skulptuuride Mona Lisa. Aga pettumus on see kahtlemata. Väikese merineitsi juurde pääsemiseks tuleb ette võtta pikk tee Kopenhaageni kesklinnast välja ning kohalejõudes on pettumust tekitavalt väike kuju ümbritsetud järjekorras seisvast rahvamassist, kes kõik tahavad kujuga pilti teha. See on natuke selline tunne, kui tellid midagi internetist, aga oled unustanud mõõtmeid lugeda ja siis see ese saabub kohale ja on kümme korda väiksem kui ootasid. Kohapeal kuuled paljusid segaduses inimesi küsimas «kas see ongi kõik?»
Heinekeni pruulitehas Amsterdamis: täiesti keskpärane kogemus
Neil kirjutab:
Olen üsna ablas õllejooja ning ootasin Heinekeni pruulitehasest midagi suurepärast. Selle asemel tuleb seal pikas järjekorras seista, et ühest keskpärasest ruumist teise liikuda. Kõige lõpus tuleb jällegi seista pikas järjekorras, et pool pinti õlut kätte saada.
Rushmore’i mägi Ameerika Ühendriikides: igav juba fotodel
Rob Woodside kirjutab:
Rushmore’i mäe igavus paistab juba tegelikult fotodelt välja. See on lihtsalt neli nägu, mis on graveeritud mäekalju sisse. Vaatad seal neid nägusid ühest küljest ja mõtled vaid «Okei, lahe. Suveniiripoodi ja siis tagasi autosse?» Loomulikult võid ette võtta matka mäe tippu ning näha siis imelist vaadet.. täiesti lamedale pinnasele. See oleks täiesti unustatav, kui see poleks olnud vaid nii suur pettumus.
Waikiki rand Hawail: ei mingit paradiisiranda
Craig Rowley kirjutab:
Kõige ülehinnatum paik on kahtlemata Waikiki rand Hawaiil. Sinna minnes on sul kahtlemata ettekujutus, et tuled ideaalsesse surfiparadiisi. Mäletan vaid, et jõudsime randa ja ütlesin oma sõbrale, et see on justnagu meie oma kohalik rand. Kuigi see on võibolla väike liialdus, oli rand sellegipoolest hingetu, tühi ja igav. Liiv polnud valge, hotellid rannaääres olid kahtlased ja seal polnud mitte midagi, mis oleks mu kujutluspildiga sarnanenud. See on nii tavaline, täiesti mitte muljetavaldav rand ning kindlasti mitte mõni unelmate Hawaii rand.
Djemaa el Fna väljak Marokos: ehedusest võid vaid unistada
Melissa kirjutab:
Djemaa el Fna väljak Marrakechi linnas on ülimalt stereotüüpiline läänelik kujutlus maagilisest «Idast,» koos maotaltsutajate, maagide ja hennat joonistavate naistega. Kuna olen ise idamaadest pärit, siis tunnen, et see on lihtsalt üks ülespuhutud turistilõks, kus ehedusega pole mingit pistmist. Tõesõna, sealt on ainult Aladdini džin puudu!
Macchu Picchu Peruus: hunnik kive
Derek Stokes kirjutab:
Machu Picchu on lihtsalt üks kivide hunnik. Jah, asukoht on tõeliselt muljetavaldav ning ka see, et nad suutsid need kivid siia üles vedada on ahhetama panev. Aga Machu Picchu on tõesti vaid hunnik suure kive. Idee on palju võimsam kui varemed ise. Machu Picchu taha jääv Huaynu Picchu oli küll tegelikult ilus.
Isla del Sol Boliivias: eraldatus on müüt
Silvia Caceres kirjutab:
Mõnda aega tagasi läksime abikaasaga Titicaca järve äärde ning otsustasime sõita Isla del Solile. Meile räägiti, et see on imekaunis ning eraldatud saar. Selgus, et saar on Copacabana rannikult ilusti näha, aga lihtsalt saarele viiv paat on erakordselt aeglane. Kohale jõudes on saarel paar allakäinud restorani ning mõned kohalikud kes võtavad saarele tuleku eest raha ning teised, kellele ilmselgelt ei meeldi turistid.
Hea lugeja! Millises vaatamisväärsuses oled sina tõeliselt pettunud olnud? Jaga oma kogemust aadressil reis@postimees.ee.