Makedoonias maanduvad lennukid pisikeses Ohridi lennujaamas, kust hotellidesse on sõita vaid 10 km. Üks Euroopa sügavamaid ja vanimaid järvi - Ohrid ja selle kaldal paiknev vanalinn on arvatud UNESCO maailmapärandi hulka. Ohridi piirkond sarnaneb siinkirjutaja arvates atmosfäärilt pisut Itaalia Como järvega, kuigi elegantsilt veel päris sama mõõtu välja ei anna. Järv paistab silma nii floora kui fauna liigirikkuse poolest. Kalapüük on Makedoonia looduskaitsealuses järves üsna limiteeritud. Järve teisel kaldal elavaid albaanlasi see aga eriti ei morjenda ning kuulu järgi ostvat nii mõnedki Ohridi restoraniomanikud ühise järve maitsva forelli althõlma naabritelt.
Makedoonlased koputavad Euroopa Liidu uksele, kuid on esialgu veel kandidaatriigi positsioonil. Seetõttu on kohalik hinnatase eestlaste jaoks päris soodne. Euroopa Liitu kuuluvas Rumeenias on hinnad muidugi juba kõrgemad.
Rumeenias maandub lennuk Constanta lennujaamas, kust Musta mere suurimasse ja kuulsaimasse kuurorti Mamaiasse on vaid 20-25 kilomeetrit. Kui Makedoonias ei ole merd ega uhket liivaranda, siis Rumeenia Mamaia kuldne rannajoon on lausa 8 km pikk ning kuni 200-300 m lai. Lastega perede rõõmuks ei ole Musta mere vesi nii silmi kipitama panevalt soolane kui Vahemeri. Mamaia kuurordis, hotellide vahetus naabruses on ka veepark.
Kui Ohridis puhkavad välismaalastest peamiselt hollandlaste hordid, siis Rumeenia Rivieras on hotellid peaasjalikult rumeenlaste endi päralt. Tundub, et ligi 22 miljoni elanikuga riigile piisab tegelikult ka oma siseturismist. Rumeenia firmadel olevat palgalisana kombeks töötajaid ka rannakuurordi tuusikutega premeerida. Euroopa aga tunneb järjest enam Rumeenia kuldsete liivade vastu huvi, sest rand on siin sama ilus kui naaberriigis Bulgaarias, mis eurooplastele enam tutvustamist ei vaja.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7382069t1h35d7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7382073t1h3185.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7382077t1h71a8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7382075t1h8f50.jpg)