Naljakas keeleaps: kust võiks südametunnistust saada?

Foto: Richard Stonehouse/ Vida Press

Meie Speakly lugejamängu raames meenutab lugeja Aino oma välismaalasest sõbra siiralt naljakat keeleapsakat.

Minu väga hea sõber on välismaalane, kes tuli mõni aasta tagasi Eestisse elama ning loomulikult ei osanud alguses eesti keelt. Ta on väga tubli ja tänaseks õpib koguni ülikoolis eestikeelses grupis, kuid toona olid asjad teisiti.

Raskustega õnnestus tal saada tööle ühte firmasse, kus seadustest eriti lugu ei peetud ja töölised aina tulid ja läksid. Mõni pidas vastu paar päeva, mõni paar nädalat ja vaid üksikud jäid kauemaks. Palka maksti osadena, vahel koguni paarikuise hilinemisega.  Vanemad naised, kes ei julgenud ära minna hirmus, et ehk ei saa mujalt tööd, püsisid visalt firmas edasi.

Minu sõbral aga oli vaid aastane elamisluba ja tal polnud hetkel mingit muud võimalust, mistõttu pidi ta hoidma kinni sellest, mis oli. Kord, kui palk jälle lõputult hilines, käratas  mu sõbra paariline: «See on lihtsalt õudne! Meie juhil pole üldse südametunnistust!» Minu sõber, kelle keeleoskus oli alles väga kesine, sattus segadusse ja ütles: «Aga minul ka ei ole. Kust neid saab?» 

Ta oli kindel, et südametunnistus on midagi ID-kaardi taolist, mida peab kusagilt taotlema.

Tahad ka lugejamängust osa võtta? Vaata täpsemalt siit!