Miks ei tohi lennukid lennata, kui õhus on vulkaaniline tuhk?

Indonesian airport personnel inspect volcanic ash covered planes and the airport of Yogyakarta about 200 kilometers (124 miles) west of the Mount Kelud volcano in East Java province following its eruption on February 14, 2014. A spectacular volcanic eruption in Indonesia has killed at least two people and forced mass evacuations, disrupting long-haul flights and closing international airports Friday. AFP PHOTO / NINOY Foto: NINOY/AFP

Laupäeval hakkas Balil asuv vulkaan Agung purskama ning paiskas tuhka kuni 4000 meetri kõrgusele atmosfääri. Vulkaanituha tõttu on praegu kogu Bali lennuliiklus peatatud, kuid kui suuremat purset tänase päeva jooksul ei tule, hakkavad homme hommikul lennukid taas lendama. 

Tuhk on piisav põhjus lennuliiklus peatada ja seda mitte ainult kehva nähtavuse tõttu. Nimelt võib vulkaaniline tuhk lennukeid tõsiselt kahjustada. Tuhas on väikesed klaasi ja tardunud kivimite osakesed, mille vulkaan on suuteline paiskama lennukite lendamise kõrgusele, vahendas Wired.

Vulkaaniline tuhk on piisavalt abrasiivne, et kompressori terasid nüristada, mis vähendab seega kompressori tööjõudu. Kui tuhk satub aga sisepõlemismootorisse, võib see seal sulada ning tekitada sulanud klaasile sarnase olluse. See omakorda tahkestub jällegi turbiini labadel ning võib blokeerida õhuvoolu. See aga võib isegi põhjustada mootori seiskumist.

Enamgi veel, tuhk võib kahjustada lennukiiruse sensorite täpsust, blokeerida pilootide vaadet ning reostada kabiiniõhku, mis kõik muudab lendamise palju raskemaks.

Lisaks võib vulkaanituhk lennukile tekitada pikaajalise toimega kahjustusi. Näiteks ventilatsiooni- ja õhurõhu süsteemide saastumist ning lennuki jahutussüsteemide elektroonika töövõime väheneks märgatavalt.

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on registreerinud  1935. ja 2008. aastate vahel 83 lennukite ja vulkaanituha «kokkupuudet». Kaheksa nendest kokkupuudetest viis lennukimootorite seiskumiseni. Kõige kuulsam kokkupuude on pärit 1982. aasta juunist kui British Airways 747 lennuki kõik neli mootorit seiskusid pärast Indoneesia vulkaani Galunggungi tuhapilvest läbi lendamist. Õnneks suutis piloot kolm mootorit uuesti käivitada ning lennuk turvaliselt maandada.

Vulkaanituha vältimine

Vulkaanilise tegevuse ohtlikkus lennuliiklusele on teada juba pikka aega, kuid sellegipoolest õhutas Islandi vulkaani Eyjafjallajökulli purse 2010. aastal paremaid lahendusi otsima, et vulkaanilist tuhka vältida. 2010. aastal ei olnud veel lennufirmadel head arusaama, kui kaugele on vulkaani tuhk õhus levinud. Satelliitfotode ja kohalike teadaannete põhjal arvutasid lennufirmad umbes välja, kui kaugele nad saaksid minna ning vältisid siis kogu ohustatud ala. See lähenemine oli küll ohutu, kuid lennufirmade jaoks väga kulukas. 2010. aasta vulkaanipurse seiskas suurema osa Euroopa lennuliikluse terveks nädalaks ning ligi 100 000 lendu tühistati. See läks Oxford Economicsi andmetel lennutööstusele maksma tervelt 2,5 miljardit eurot.

Seetõttu tegid lennufirmad nagu easyJet, Airbus ja Nicarnica koostööd, et välja töötada UV-kiirgusel ja infravalgusel põhinev tehnoloogia õhus oleva vulkaanilise tuha tuvastamiseks. 2013. aasta novembris testisid nad oma uut tehnoloogiat üsna edukalt ning suutsid infrapunakaameratega vulkaanilise tuha osakesi õhust tuvastada tervelt 100 kilomeetri kauguselt. Seda tehnoloogiat kasutades saavad piloodid kindlaid marsruute vältida vaid siis, kui selleks on reaalne vajadus. Kuigi tehnoloogia on juba olemas, ei ole teada, kui paljud Bali piirkonnas lendavad lennukid on suutelised seda kasutama.