Euroopa üks vanemaid ning säravamaid pealinnu Amsterdam ootab avastajaid. Olen ise Amsterdami sattunud erinevatel põhjustel enam kui kümnel korral. Leian, et Hollandi pealinn on mitmekülgseim linn Euroopas. Sügis on ideaalne aeg, et Amsterdamis pikk nädalavahetus veeta, sest avastada on palju.
Reisime Amsterdami: mida teha sügiseses Hollandi pealinnas? (2)
17. sajandit peetakse Amsterdami kuldseks ajastuks, kuna siis oli linn üks läänemaailma rikkamaid. Sel ajal kasvas ta suuresti tänu erinevatele rahvustele, kes linna elama tulid. Hetkel elab Amsterdamis alla miljoni elaniku, kes esindavad enam kui 180 erinevat rahvust. Multikultuursust on tajuda kõikjal - toidus, arhitektuuris ning inimeste olekus.
Meile on Amsterdam lähedal - sinna läheb nädalas üle kümne otselennu. Peamiseks transpordivahendiks on linlastel aastaläbi jalgratas ning siit ka soovitus - kui vähegi võimalik tasub see laenutada. Kirjutamata reegli järgi on jalgratturil alati õigus, seda ka jalakäijate suhtes. Sellega tuleb koguaeg arvestada.
Linn ise on tasane ning kõrghooneid on siin vähe, enamasti on vanalinnas mõnekorruselised sajandeid vanad majad. Arhitektuur on mitmekesine, üks huvipakkuvamaid hooneid on 17. sajandil ehitatud muinsuskaitse all olev Amsterdami väikseim maja. See maja on kahe meetri laiune ning viie meetri sügavune ja asub vanalinna keskel, Wallooni kiriku kõrval.
Kehv ilm? Pole probleemi, võta tramm! 2010. aastal nimetas mainekas National Geographic Amsterdami trammi number 2 üheks parimaks trammiliiniks maailmas. Tramm number 2 kulgeb piki linna olulisemaid atraktsioone nagu Kuninga palee, De Nieuwe Kerk (uus kirik) Begijnhof, lilleturg, Rijks ja Van Gogh muuseum. Muidugi tuleks külastada kõiki klassikalisi vaatamisväärsusi alates Van Gogh muuseumist kuni Ann Franki majamuuseumini, kuid Amsterdam pakub rohkelt ka alternatiivtegevusi. Kirev tänavakunst, punaste laternate tänav, squatting skene ning lugematu hulk väikeseid pop-up näituseid.
Amsterdamis on võimalus kohalikelt tasuta linnatuur saada. Seda soovitan juba juhul, kui kord või paar on siin linnas käidud. Kohalikud jagavad hea meelega parimaid nippe ning soovitusi, kus süüa või kuhu edasi minna. Tasuta tuuritajaid on kahte tüüpi - ühed, kes on vabatahtlikud ning neile sobib tuuri lõpus mõned eurod tippi jätta või õlle osta; ning teised, kes teevad koostööd kohaliku «juustumuuseumiga» või muu suveniiripoega. Üldiselt on sulisid Amsterdamis sama palju kui mujal, ise peab lihtsalt hoolas olema. Kindlasti ei tohi tänaval üheltki memmelt või kutilt küpsist vastu võtta. Mõned aastad tagasi oli see päris sage viis, kuidas turiste rööviti.
Mu lemmiklinnajagu on De Pijp, mis tähendab piipu. Hipsterite kontsentratsioon on siin ehk linna kõrgeim. Mõnusad kohvikud ning täika lisab atmosfäärile head hõngu. Siin asub ka Heinekeni õllemuuseum. Lastele meeldib kindlasti noorloomade loomaaed, kus kõiki loomi katsuda ning paitada saab. Õhtuti on siin kandis ka väga laias variatsioonis õhtusöögipaiku - de Pijpis elab ligi 150 erinevat rahvust. Siin on palju erinevaid lokaale, kus saab kuulata elavat muusikat kuulata või lihtsalt head kokteili rüübata.
Söögi osas pakub linn tohutut valikut. Kindlasti tuleb ära proovida nii magusalõhnalised tänavatoidud kui ka peenemad hipster-restoranid. Kodutöö on siinkohal oluline, kuid samas võiks ruumi jätta ka spontaanseteks otsusteks. Näiteks De Kas on hiiglaslikku kasvuhoonet meenutav restoran, kus pakutakse samal päeval nopitud saadusi. Võib einestada ka paadiga mööda kanalit sõites. Ole valmis, et mõnes baaris ja restoranis ei saa tasuda sularahas.
Hollandlased ise peavad oma rahvuslikuks tänavatoiduks krokettenit, mis on erinevates soolastest toidujääkidest kokku segatud ning fritüüritud maitsev toruke. Huvitava elamuse pakub kohe Centraal rongijaama juures asuv Kroketti täisautomaatne müügimasin. Omamoodi linna rahvustoiduks on saanud Indoneesia riisilaud, mis on vanadest koloniaalaegadest säilinud komme serveerida palju erinevaid maitsenäidiseid mitmetelt Indoneesia saartelt.
Hollandlased ise peavad end Gini leiutajateks (küll genever nime all). See tähendab, et siin väga arenenud nii gini- kui ka muidugi õllekultuur. Mõnusaid õllebaare leiab vanalinnas mitmeid ning eeltööd tehes saab külastada ka salabaari, mis asub kuskil üllatuslikul pööningul.
Amsterdami elanikud räägivad väga hästi inglise keelt ning on laia silmaringiga. Hollandlased on südamelt maailmarändurid ning kuulavad meelsasti eestlaste lugusid. Nende erakordsus seisneb selles, et nad jõuavad üsna kiiresti tabuteemadeni - religioon, poliitika, seks - kõik teemad on lubatud. Soovitan siiski neil endil vestlust sinna juhtida, kuna inimesed on erinevad. Kui tabuteemad tekitavad ebamugavust, siis võib alati rääkida jalgpallist, ilmast, maailmast.
Hollandlased oskavad enda üle nalja teha, näiteks kui mainida meie e-valimisi siis tuleb kindlasti mõni eneseirooniline lugu nende tapeedirulle meenutavatest valimissedelitest. Inglisekeelne sõnapaar «Hollandi onu» on keegi, kes on aus, otsekohene, karm, kriitiline, julgustav ning hariv, seega peegeldab üsna täpselt hollandlaste iseloomu.
Ööbimisega võib Amsterdamis keeruline olla, seda siis peamiselt hinna mõttes. Hotellid on üsna kulukad. Kodumajutus annab kindlasti parema kultuurilise elamuse ning on ka soodsam. Kui aga võtta ametlikud hotellid, siis võiks jälgida, et juhuslikult ei satu mõne huvitavaid tegevusi pakkuva ametiasutuse kõrvale. Kord läkski mul tööreisil nii, et üks soliidne Eesti turismibüroo majutas mind bordelli kõrvale.
Sügis on Amsterdamis ilus, kuid tuleks arvestada ka väheke vihmasemate oludega. Temperatuur on kümne kraadi kandis. Samas pole sügisel nii palju turiste kui suvel ning turismiatraktsioonide juures saab kiiremini liikuma. Muuseumides on lahedam olla ning kui veab saab parimatesse restoranidesse reservatsioonita sisse astuda.