/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/24/7245135t1h07f1.jpg)
Nalju sellest, kuidas alkohol aitab võõrkeeltes rääkida leiab ehk igast kultuuriruumist. Nüüd selgus uuringus, et levinud naljades on tõsi taga.
Teaduslikult tõestatud! Alkohol parandab võõrkeeleoskust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutises uuringus selgus, et need kes jõid väikeses koguses alkoholi, rääkisid võõrkeelt soravamalt kui sama taseme keeleoskusega veejoojad, vahendas Time.
Kogus on oluline
Juba varasemalt on tõestatud, et klaasike veini või õlut võib vähendada pinget ja närvilisust. Samas halvab suurem kogus alkoholi kognitiivsed ja motoorsed ajufunktsioonid, avaldades negatiivset mõju mälule ja tähelepanule ning pannes inimese oma võimeid üle hindama.
Briti ja hollandi teadlased otsustasid välja uurida, kas alkoholi tarbinud inimesed suudavad ka päriselt võõrkeeles paremini suhelda, või on tegemist lihtsalt nende suurenenud julgusega rääkida, keeleoskusele endale mõju avaldamata.
Uuringus osales 50 emakeelena saksa keelt kõnelevat Maastrichti ülikooli tudengit, kes kõik olid hiljuti sooritanud sama taseme hollandi keele eksami. Kõik uurimisalused väitsid, et tarbivad aeg-ajalt alkoholi, seega ei olnud alkohol kellegi jaoks midagi uut.
Kõigil osalejatel paluti vestelda hollandlasest intervjueerijaga kaks minutit. Enne vestlust anti poolele katsealustest vett ja ülejäänud poolele alkoholi. Alkoholi kogus sõltus inimese kaalust, näiteks 68 kilogrammi kaalunud osalejale anti pool liitrit õlut.
Kõik vestlused salvestati ning anti siis hinnata kahele emakeelena hollandi keelt kõnelevale isikule, kes polnud teadlikud, millised katsealused olid tarbinud alkoholi. Samuti paluti kõigil osalejatel endil oma sooritusele hinnang anda.
Üllataval kombel ei avaldanud alkohol osalejate enesehinnangule mingit mõju ning need, kes olid alkoholi tarbinud, ei hinnanud oma sooritust rohkem rahuldavaks või end enesekindlamaks kui veejoojad.
Alkohol parandas nii grammatilisi oskusi kui ka soravust
Kuid alkoholi tarbinud osalejate keeleoskus oli tõepoolest parem. Hollandlastest hindajad leidsid, et alkoholi tarbinud grupp rääkis üldiselt soravamalt ning parema hääldusega kui vett tarbinud grupp. Samuti olid alkoholi tarbinute grammatilised oskused, sõnavara ja argumentatsioon tugevamad kui vett joonud osalejatel.
Uurijad pööravad erilist tähelepanu sellele, et osalejate tarbitud alkoholi kogus oli väike ning suurem alkoholi kogus ei pruugi enam keeleoskusele positiivseid tulemusi omada. Liiga suur alkoholi tarbimine annab kahtlemata vastupidise efekti ning kaob nii soravus kui ka hääldusoskus.
Kas osalejaid võis tabada platseeboefekt?
Kahjuks pole võimalik kindlaks teha, kas alkoholi tarbinute keeleoskus paranes alkoholi bioloogilise mõju tõttu inimajule või puht psühholoogilistel põhjustel (näiteks osalejad uskusid, et alkohol paneb neid paremini rääkima). Uurijate sõnul võiksid tulevikus läbi viidavad uuringud keskenduda alkoholi platseeboefektile, et kindlalt eristada eeldust ja farmakoloogilist mõju.
Nad lisasid, et sarnaseid uuringuid tuleks nüüd teha teiste keelegruppidega, et tõestada seda, et katse tulemused pole seotud pelgalt hollandi keelt õppivate sakslastega. 1972. aastal tehti sarnane uuring tai keelt õppivate ameeriklaste seas, mis andis samuti sarnase tulemuse.
Kuigi uuring ei mõõtnud osalejate psüühilist seisundit või emotsioone, usuvad uurijad, et vähene kogus alkoholi vähendab ärevust, mistõttu inimese keeleoskus paraneb.