/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2017/10/20/7236371t1h8843.jpg)
Kindlasti oled kuulnud sellistest harukordsetest kohtadest nagu üleujutatud Rummu karjäär, mahajäetud Patarei vangla või salapärased meteoriidikraatrid Kaalis. Kuid need on vaid jäämäe tipp, võrreldes järgmiste unikaalsete vaatamisväärsustega.
10 ainulaadset paika Eestis, mida kindlasti külastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi Turismiarenduskeskus on kokku pannud nimekirja erilistest vaatamisväärsustest ja kogemustest Eestis. Heida pilk peale ja mine nädalavahetusel Eestimaad avastama!
Saunaskäik Mooska traditsioonilises Vana-Võromaa suitsusaunas
Võru maakond, Haanja küla
/nginx/o/2017/10/20/7236381t1h0bd2.jpg)
Vana-Võromaa suitsusaunakombestik on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Mooska talus saab seda sama Eesti esivanemate pärandit omal nahal proovida. Igati kombekohane saunaskäik kestab vähemalt 3 tundi. Mooska talu suitsusaun on mõnus 8-le saunalisele. Tummist puupõlemislõhna täiendab saunas suitsutatud liha, kaseviha ja saunamee järelhõng. Saun asub tiigi ääres, kus talvel saad end jääaugus karastada. Kütmiskorra hind sisaldab vihtu, saunamett ja taimeteed.
Retk Paldiski linna ajalukku
Harju maakond, Paldiski
/nginx/o/2017/10/20/7236377t1h87fd.jpg)
Paldiski linna ja Pakri poolsaare põnev ja köitev ajalugu ning avastamistväärt loodus pakub palju üllatavat: Peeter I kindlus, Muula mäed, tuletorn, A. Adamsoni Ateljeemuuseum, Leetse mõis, Paldiski Püha Nikolai kirik, Püha Georgi kirik, Paldiski merekool ja pankrannik. Lisaks rikkalik pärand sõjaväelinnaku ajast, kui tavainimene siia sattuda ei tohtinud. Põnev teada: Paldiski on oma pindalalt Tallinna järel teisel kohal hõlmates lisaks linnale ka poolsaare.
Metsa kõlakojad Võrumaal
Võru maakond, Pähni küla
/nginx/o/2017/10/20/7236375t1h0292.jpg)
Tahad kuulata metsahääli või vaikuses selgemini omi mõtteid – tule Võrumaale, RMK Pähni looduskeskuse juurde kuusikusse, kus leiad eest metsa kõlakojad – kolm heledast puidust kolmemeetrilise läbimõõduga hiigelruuporit ehk Ruupi. Ruup kutsub metsa hääli lugema ning pakub rändajale võimalust puhata nii jalga, selga kui mõtet. Võid valida väikese ja suure vaatevälja vahel – sõltub, millisesse suunda Ruubis pilgu pöörad. Kõlakojad on vahvaks vaba aja veetmise võimaluseks nii suurtele kui väikestele. Ruup on avatud raamatukogu, kus on ainult üks raamat – loodus.
Kirna mõis
Järva maakond, Kirna küla
/nginx/o/2017/10/20/7236373t1h55f6.jpg)
18 saj. teises pooles rajati Kirnasse esinduslik kivist valge mõisahoone, mis paistis mäe otsast kaugele, kuna tol ajal polnud maja ümber veel kõrgeid põlispuid. Rahvasuu räägib, et müüride ehituseks vajalikud kivid on pärit kilomeetri kauguselt paemurrust ning need kanti mõisa inimketis. Kirna mõisa pargis on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid ehk geoloogilised maakoore lõhed, mis tekitavad eri toimega välju, mida tundlikud inimesed suudavad täpselt määratleda. Positiivse laenguga kohtadest saab tervenemiseks ja vajalikeks muudatusteks lisaenergiat. Park on tasuta avatud 365 päeva aastas.
Kreenholmi piirkond ja Kreenholmi manufaktuur
Ida-Viru maakond, Narva
/nginx/o/2017/10/20/7236371t1h8843.jpg)
Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub kahe astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel on Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus Kreenholmi Manufaktuur, mis tollel ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas siin üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.
Kiviõli Seikluskeskus
Ida-Viru maakond, Kiviõli
/nginx/o/2017/10/20/7236369t1h024d.jpg)
Kiviõli Seikluskeskus asub Kiviõli linna põhjapoolses küljes oleval vanal tuhamäel. Mägi on jagatud kaheks - suusamägi, kus asuvad pikimad suusanõlvad ja põnevaim lumelauapark. Suvel on mäel terviserada, samuti ka downhilli- ja mägiautode rajad ja 700 m trosslaskumine. Mäe teine pool on motokeskus ja seal on Eesti esimene MM-etapi rada. Raja pikkus 1950 m, kõrguste vahe 26 m. Suvel on suurim sündmus keskuses korraldatav kahepäevane Kiviõli Motofestival.
Eesti Kaevandusmuuseum
Ida-Viru maakond, Kohtla-Nõmme alev
/nginx/o/2017/10/20/7236367t1hd43a.jpg)
Tahad tõelisest kaevurielust maigu suhu saada? Siis ei jää muud üle, kui kummikud jalga, puhvaika selga ja lamp kätte. Just maa all näed, kuuled, maitsed ja tunned seda, mida mehedki, kes mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Nüüd avatud ka Rikastusvabrik, mis näitab Sulle põlevkivi teekonda maa peal, räägib energia tekkimisest ja sellest, mis tulevikus energia valdkonnas juhtuma hakkab. Lapsi ootab kaevandusmuuseumis põnev Mutimaa.
Uhtjärve Ürgoru Nõiariik
Võru maakond, Uhtjärve küla
/nginx/o/2017/10/20/7236355t1h8466.jpg)
Kui soovid külastada ja ööbida maailma väikseimas ja erilisemas riigis, siis sea sammud Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi poole võrumaal. Küsi, et sulle tutvustataks nõiariigi valdusi ja jutustataks kohalikke legende. Nõiaköögis saad maitsta erinevaid nõiaroogi, ettetellides toitlustuse. Aktiivseid vaba aja tegevusi jätkub terveks päevaks, ent ainulaadseid tegevusi - tugitooli jalgpalli ja luuaviset pead kindlasti proovima. Majutuseks on mõnusad toad ja neile, kes soovivad veidi ekstreemsust, on kanajalgadel majakestes ööbimine põnev ettevõtmine.
Rõuge vaatetorn Pesapuu
Võru maakond, Tindi küla
/nginx/o/2017/10/20/7236341t1h5360.jpg)
„Pesapuu" vaatetorni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel) ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra. Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled." Lapsed saavad ronida madalamal asuva platvormi peale või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt. Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja ülejäänud Võrumaale. Pesapuud saab külastada ööpäevaringselt.
Järva-Jaani vanatehnika varjupaik
Järva maakond, Järva-Jaani alev
/nginx/o/2017/10/20/7236337t1h3f55.jpg)
Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga idee on lähiminevikus meie teedel liikunud sõidukite, samuti endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning tuletõrjetehnika koondamine huvilistele vaatamiseks. Hetkel keskendutakse veel säilinud tehnika kogumisele ja eksponeerimisele tulmenäitusena, seetõttu tehnikat eksponeeritakse saabunud seisundis. Varjupaik asub eramaal ja on külastatav päikesetõusust päikeseloojanguni. Varjupaiga sissepääsu kõrval on kassaauto, mille kapoti sisse saab iga külastaja panna piletitasu kui vaatate iseseisvalt.