Neli kategooriat, mille järgi peaaegu kõik maailma riigid on oma nimed saanud

Foto: Ian Dagnall / Alamy/ Vida Press

Riikide nimed tekitavad tihti nende elanikes teatud uhkustunde. Kuid nii nagu meile endile pannakse nimi ilma meie enda sõnaõiguseta, on ka riigid nime saanud kas juhuslikult, pärandina või vahel ka tõeliselt absurdsel moel.

Vastavalt väljaande Quartz andmetele on enamik maailma riike saanud oma nime nelja kategooria kohaselt:

- Riiki kirjeldav

- Riigi maapinna omadust kirjeldav

- Hõimu või etnilise grupi nimi

- Oluline inimene, enamasti mees

Lisaks selgus Quartzi uuringus, et riigid pole peaaegu kunagi nime saanud demokraatlikul teel. Väga vähestel neist on seoseid vabaduse, tugevuse või õiglusega, millega riikide nimesid ikka ja jälle tahetakse seostada.

Uuriti 195 iseseisvat riiki ning nende nime ajalugu vastavalt Oxfordi kokkuvõtlikule kohanimede sõnaraamatule, mis on üks toponüümia olulisemaid allikaid. Selgus, et tihtipeale rahvasuus levivatel nimemüütidel ei ole tegeliku nime saamislooga suurt pistmist. Müüdid ja legendid võivad olla ju toredad, kuid peidavad endas tõde harva.

Esimene tüüp: hõimud, kuningriigid, etnilised grupid

Kolmandik maailma riikidest on saanud endale nime vanema inimgrupi järgi. Näiteks Euroopas tuleneb Prantsusmaa nimi frankidest, Itaalia nimi Vitali hõimust, Šveits Schwyzi-nimelisest inimgrupist. Vietnami tähendus on Viet ehk inimesed lõunast.

Koloniaalimpeeriumide lagunemisel võtsid paljud endised koloniaalriigid endale hulga vanema identiteediga nime. Näiteks 1957. aastal valis Ghana endale nime hoopis 13. sajandil purunenud impeeriumi järgi.

Mõni riiginimi kirjeldab nende inimeste omadusi. Burkina Faso tähendab näiteks «ausate inimeste maa». Guinea ja tema nimekaaslased Guinea-Bissau, Paapua Uus-Guinea, Equatorial Guinea on saanud oma nime Tuaregi sõnast «aginaw», mis tähendab «musti inimesi». Selle nimega kutsusid 15. sajandil portugallased suurt Lääne-Aafrika piirkonda.

Paapua Uus-Guinea on saanud oma nime Melaneesia põlisrahva «papua» järgi, mis tähendab «krussis juustega». Nimetuse Guinea lisas nimele 1546. aastal Hispaania maade-avastaja Ynigo Ortiz de Retes, kelle arvates sealsed inimesed nägid oma tumeda naha tõttu välja nagu Aafrika guinealased.

Teine tüüp: eriline maa

Neljandik maailma riikide nimedest tuleneb sealse maa omadustest. Alžeeria nimi tuleneb pealinna Algiersi nimest, mis tähendab «saari». See nimi kirjeldab linnas olevat lahte, milles oli kunagi mitu väikest saart, kuid mis ajapikku ühendusid maismaaga. Montenegro nimetus riigikeeles on Crna Gora, mis tähendab «musta mäge» ja viitab riigi edelaosas asuvale Lovceni mäele.

Paljude maapinna omadusest tulenevad riiginimed on pannud välismaalastest kolonistid, kes lõid riigipiirid üsna juhuslikult.

Näiteks Costa Rica («rikas rannik») on nime saanud tundmatult maadeavastajalt, keda vahel on peetud ka Christopher Columbuseks. Hispaanlased panid nime Hondurasele, mis tähendab «sügavust» või «sügavat vett».

Sierra Leone on nime saanud portugallastelt ja tähendab «lõvimägesid», kuna riigi mägedes müristab äike lõvimöiratusega sarnaselt.

Kolmas tüüp: ida, lääs, kusagil keskel

Umbes 25 maailma riiki on nime saanud asukoha järgi. Zhōngguó tähendab «keskmist kuningriiki», Nippon (Jaapani kohalik nimetus) on «tõusva päikese maa», mis tähistab seda, et Jaapan on Hiinast ida pool. Norra (Norway) tähendab põhjateed.

Austraalia tähendab «lõunapoolset», mis tuleneb vanade kreeklaste väljendist terra australis incognita ehk «tundmatu lõunapoolne maa».

Neljas tüüp: inimesed

Veel umbes 25 maailma riiki on saanud nime oluliste inimeste järgi. Kõigil, välja arvatud ühel juhul, on oluliseks inimeseks olnud mees.

Nii on Filipiinid saanud oma nime Hispaania 16. sajandi kuninga Philip II järgi ning Boliivia Venetsueela revolutsionääri Simon Bolivari järgi. Israel on Jaakobi teine nimi, keda peeti juudi rahva patriarhiks.

Ameerika Ühendriikide nimi tuleb itaalia maadeavastajalt Amerigo Vespuccilt, kes mõistis, et 15. sajandil Columbuse poolt Indiaks peetud maa on hoopis täiesti uus kontinent.

Tobago nimi tuleneb kariibi sõnast «tavaco», mis tähendab piipu, millega Kariibi mere piirkonna rahvas suitsetas tubakat.

Columbia nimi tuleneb Columbusest, kuid polnud nimetatud tema enda poolt.

Ülejäänud riigid

20 riigi nimede päritolu katab endiselt saladuseloor, kuna nende nimede üle kas endiselt vaieldakse või on nad lihtsalt teadmata.

Malta võib tähendada näiteks nii «varjupaika» kui ka «mesilasi», ning Nepali nimele kandideerivad nii «uue ajastu algus», «keskmine riik» ja «püha paik» kui ka «villa kodumaa».

Süüria ja Palau nimede päritolu on aga täiesti teadmata.