Mehhikos Yucatani poolsaarel asuvad maiade kunagised pühapaigad, sügavad maa-alused veesilmad cenoted, mille karge ja puhas vesi on tänapäeval mõnusaks kosutuseks kuumas Mehhiko kliimas.
Salapärased maa-alused veesilmad, kus maiad kohtusid jumalatega
Cenote tähendab «püha kaevu» ning pole ime, et maiad uskusid nendes maa-alustes sügavsinistes veesilmades elavat jumalad. Mõned cenoted asuvad täielikult maa alustes koobastes, kuid enamikel on nii-öelda avatud lagi, mille kõrged seinad on ääristatud puujuurte ja taimeväätidega.
Kuigi sarnaseid maa-aluseid veesilmi on ka teistes maailma paikades, esineb sügavaid ja kristallselge veega cenotesid ainult Mehhikos Yucatani poolsaarel. Nimelt koosneb Yucatani poolsaar settekivimist, mis ei lase mitte ühelgi veekogul ega vihmaveel maapinnale jääda. Kogu pinnavesi vajub läbi rabeda kivimi ning peatub alles mitu meetrit maapinnast allpool, kust algab tihedam pinnas ning vesi jääb pidama. Seetõttu ei leia Yucatani poolsaarelt ei jõgesid ega järvi, see-eest aga sadu cenotesid ja maa-aluseid jõgesid.
Kuigi Yucatani poolsaarel ringi reisides soovitavad turismibürood iga linna lähedal nende kõige kuulsamaid (ja kallimaid) cenotesid, on need enamasti juba turistidest pungil. See-eest tasub vaiksemate ja mitte üldse vähem suurejooneliste cenotede kohta küsida nõu kohalikelt. Cenotede kristallselges vees ujudes saab kas lihtsalt looduse ilu üle ahhetada või ka snorgeldada ja sukelduda.
Lisaks silmailule ja kehakosutusele on cenoted olnud suurepärased ajalooliste tõendite allikad maiade eluviisi kohta. Nimelt ohverdati cenotede kaudu jumalatele nii noorukeid, kui ka kõige luksuslikumaid esemeid. Kuigi enamik ohvriande on tänaseks juba välja kaevandatud, tekitab cenotedes ujumine endiselt müstilise tunde.
Arvatavasti pidasid maiad cenotesid pühaks, sest kuivadel aegadel olid need maa-alused veekogud ainsateks veeallikateks. Maiade külad olid ehitatud cenotede lähistele, kuna usuti, et cenoted on portaaliks jumalatega suhtlemiseks.