/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168545t1h15ce.jpg)
EASi Turismiarenduskeskus on kokku pannud põneva nimekirja Eesti parimatest majakatest, kuhu praegu võiks reisida. Võta kaasa pere või sõbrad ning korraldage endale mööda Eesti rannikut ja saari romantiline ning hariv tuletorniretk!
10 tuletorni Eestis, mida peaksid kindlasti külastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne majakaga saab siiski tutvust teha vaid väljast – tee enne külastamist kindlaks, kas on võimalik ka üles minna.
Pärnu maakond, Rootsiküla
/nginx/o/2017/10/03/7168527t1hb9b2.jpg)
Kihnu tuletorn ehk kohalikus keeles puak jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale. Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 m ja maapinnast 28 m. Huvitav teada: torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning on nendega ka välimuselt sarnane.
Saare maakond, Ruhnu küla
/nginx/o/2017/10/03/7168559t1h73ba.jpg)
1877. aastal paigutati Ruhnu idaküljel kõrguvale Håubjärre mäele (saare kõrgeim koht) Prantsusmaal Le Havre'i tehases valmistatud detailidest kokku pandud punase metallsilindertorniga tuletorn. Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras. Ohutuse kaalutlustel külastajaid majakasse sisse hetkel ei lasta. Tuletorni kõrgus on 39,5 meetrit, merepinnast 65 meetrit. Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Huvitav teada: torn on projekteeritud samas büroos Prantsusmaal, kus töötas ka Eiffeli torni autor Gustave Eiffel.
Lääne maakond, Saxby küla
/nginx/o/2017/10/03/7168531t1h1efe.jpg)
Saxby majakas ehk Vormsi tuletorn ehitati 1864. aastal, see oli esimene Gordoni süsteemi malmtuletorn Eestis. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatisi.
Harju maakond, Paldiski
/nginx/o/2017/10/03/7168539t1h4098.jpg)
Tuletorn asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklindi äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. Ehitis võis Pakri poolsaare kõrgel kaldapealsel olla juba Rootsi võimu ajal. 1889. aastal valmis 80 m kaugusel vanast tuletornist uus kivist tuletorn. Vana tuletorn oli kaldavaringu tõttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mistõttu see lammutati.
Hiiu maakond, Kõpu küla
/nginx/o/2017/10/03/7168543t1h5dac.jpg)
Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 aastat tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim ida-lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest hoiatamiseks Kõpu tuletorn. Tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole. Huvitav teada: Kõpu on maailmas vanuselt kolmas pidevalt tegutsev tuletorn 1660. aastatel ehitati torni välisseinale raudtrepp 1810 aastast raiuti torni sisemusse trepikäik.
Hiiu maakond, Tahkuna küla
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168545t1h15ce.jpg)
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873. aastal. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav teada: Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871.
Harju maakond, Suurupi küla
/nginx/o/2017/10/03/7168549t1h0009.jpg)
Suurupi sihi ülemine tuletorn on avatud maist 2017. Paekivist silindri kujuline tuletorn rajati 1760, et laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Torni ümbritseb 1890.-ndatest, müüriga ümbritsetud linnak. Tuletornid ja linnakud on kultuurimälestisena riikliku kaitse all ja moodustavad liitsihi, mis juhatab teed Tallinna sadamatesse. Suurupi alumine tuletorn on hetkel külastajatele suletud, vaadeldav vaid väljastpoolt. Puidust neljatahulise tüvipüramiidi kujuline viilkatusega tuletorn valmis 1859. aastal. Tuletorn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Hiiu maakond, Kalana küla
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168553t1h3a5e.jpg)
Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Ristna tuletorn telliti 1873. aastal Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a aastal. Tuletorni paigutati ka seitsmepuudane vaskne udukell. Tuletorni jalamil on avatud väike söögikoht.
Saare maakond, Metsaküla
/nginx/o/2017/10/03/7168557t1ha1b4.jpg)
Kiipsaare tuletorn valmis 1933. aastal ja see on 26 meetri kõrgune. Algselt ehitati torn ligikaudu 100 meetri kaugusele rannast, kuid tänapäeval paikneb see rannajoone muutumise tõttu meres. Tugevate tormituulte ja lainete mõjul vajus järsul rannikul asuv tuletorn aastaid tagasi viltu. Seetõttu sai majakas omale hüüdnimeks Saaremaa Pisa Torn. Tuuleiilid ja lained lükkasid majaka hiljem jälle enam-vähem sirgeks. Kasulik teada: kuna tuletorn asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil, pääseb sinna ainult jalgsi. Teekond parklast majakani on ca 5 km ja majakas on vaadeldav vaid väljast.
Lääne-Viru maakond, Käsmu küla
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168641t1hbeb4.jpg)
Käsmu neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892. aastal annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli lahte sissesõitmiseks ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida. 2013. aasta suvest on tuletorn kõigile vaatamiseks avatud muuseumina.