Maailma üks suuremaid müsteeriume sai palju selgemaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lihavõttesaare (Rapa Nui) kuulsad Moai kujud
Lihavõttesaare (Rapa Nui) kuulsad Moai kujud Foto: De Agostini / G. Nimatallah/REX/ Vida Press

Lihavõttesaare ehk Rapa Nui kuulsad Moai kujud on sajandeid olnud teadlastele müstika. Kuidas siis on võimalik, et selle pisikese saare elanikud olid suutelised tohutu suuri kivikujusid oma kohale liigutama?

Kui eurooplased külastasid Rapa Nuid 18. sajandil esimest korda, oli saare elanike arv vaid 1500-3000 inimest, vahendab Lonely Planet. See tundus ilmselgelt liiga vähe, et saarel olevaid müstilisi 900 hiidkuju välja tahuda, transportida ning oma kohale tõsta.

Vastavalt hiljutistele uuringutele on kindlaks tehtud, et saare elanike arv on kunagi olnud 17 500 inimest, mis muudab kivikujude valmistamise ja liigutamise müstika juba palju võimalikumaks.

Vaatamata pea täielikule isolatsioonile, suutsid Rapa Nui elanikud luua keeruka sotsiaalsüsteemi ning imepärast kunsti, enne kui toimus drastiline muutus elanike arvus, selgitab California Ülikooli professor Dr. Cedric Puleston. Tema sõnul on mõistatust püütud lahendada tükk tüki haaval,  et aru saada, kui suur on olnud maksimaalne saare elanike arv, mis nagu on nüüd teada, küündis 17 500 inimeseni.

Näiteks analüüsiti põhjalikult maakaarte, võeti pinnaseproove, ehitati ilmajaamu, loodi mitu elanikearvu mudelit ning hinnati bataadi kasvatamist läbi aja. Teadlastele olid abiks arheoloogid, kohalik Rapa Nui kultuuri ekspert, pinnaseeksperdid, biogeokeemik ja elanike arvuga tegelev bioloog, et saada parim võimalik ülevaade.

Hilisemat elanike hulga vähenemise põhjust on samuti püütud välja uurida. Kõige tõenäolisem on, et toimus «ekotsiid,» mis tähendab, et elanikud kulutasid lihtsalt saare ressursid ära ja saar ei suutnud enam nii paljudele eluks vajalikku pakkuda.

Tagasi üles