/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7138809t1h2d04.jpg)
Ligi pooled reisijad sõlmivad kindlustuslepingu koos reisiga, kuid viiendik reisile minevatest Eesti inimestest jätab reisikindlustuse soetamata, selgus PZU Kindlustuse sotsiaalmeedias läbiviidud küsitlusest.
Iga viies reisija jätab reisikindlustuse sõlmimata (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluses osales ligi 2200 inimest, kellest vaid 45 protsenti vastas, et nad soetavad reisikindlustuse koos reisiga. 15 protsenti ütles, et nad sõlmivad kindlustuse kolm päeva enne reisi, viis protsenti teevad seda vaid päev varem ja sama paljud kuu aega enne reisi. Reisikindlustuse jätab ostmata 20 protsenti reisijatest.
«Nädala-paaristel Mandri-Euroopa reisidel olen saanud alati ilma kindlustuseta hakkama,» kommenteeris üks vastaja. Teine märkis, et teeb pikemad reisid koos kindlustusega, lühikesed sutsud ilma.
Reisikindlustus katab ootamatud õnnetusjuhtumid ja haigestumised välismaal, lisaks reisitõrke kulud ja pagasi kahjustumise või kadumise. Kindlustus on kindlasti vajalik ka lühipuhkusel lähiriikides Lätis ja Leedus või Soomes.
Naaberriikidesse toimuvate lühireiside puhul on kahjuks suhteliselt levinud kindlustusjuhtumid auto aknaklaasi purustamine ja esemete vargused, olgu selleks siis arvuti või spordikott. Samuti on tavalised meditsiinilise abi juhtumid, kus naaberriikides rahvaspordiüritustel osalejatel on tulnud ravida luumurde, sõnas PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.
Oluline on seejuures meeles pidada, et ravikindlustuskaart ei kata visiidi- ja omaosalustasusid või haige transporti koju, samuti mitte erakliiniku külastust.