Sri Lanka meelitab ohtra kultuuri ja mahlaste puuviljadega

Seda India lõunatipus olevat saart tunti kuni aastani 1972 ka Tseiloni nime all. Ajalooliselt aga on Sri Lankal olnud veel palju teisigi nimesid, näiteks araablased kutsusid seda ka Serendibiks ehk kalliskivisaareks.

Paljud peavad Sri Lankat tema imelise looduse tõttu ka kunagiseks paradiisiks. Sealne Aadama mäetipp on sihtpunkt nii budistidest, hindudest, kristlastest kui ka moslemitest palveränduritele. Moslemite ja kohalike kristlaste arvates oligi just Sri Lanka see paradiis, kust Aadam ja Eeva välja visati ning mille käigus Aadam sinna mägedesse endast jälje maha jättis; hindude järgi on kõnealune mägi aga jumal Shiva lemmikkoht ning budistidele jaoks Buddha viimane peatuspaik enne nirvaanasse jõudmist.

Hindud peavad Sri Lankat pühaks ka selle tõttu, et seal toimusid nende eepose Ramajana otsustavad sündmused, mille käigus võitis sõdalane Rama koos ahvijumal Hanumaniga deemon Ravana ning sai tagasi oma naise Sita, kes oli Ravana käes vangis.

Lisaks pühale mäele tulevad budistid üle maailma Sri Lankale kokku ka selleks, et külastada rohkem kui 2000 aasta vanuseid templeid ja pühapaiku, eriti aga mägedes vanas singalite kuningriigi pealinnas Kandys asuvat Buddha hambatemplit, kus see püha hammas siiani paikneb.

Srilankalased on ka ise väga usklik rahvas. Enamiku elanikkonnast moodustavad singalitest budistid. Tänapäevani peetakse heaks tooniks perest mõni laps kloostrisse õppima saata. Rohkete Buddha kujude ees on alati värsked lootoslilled ja vesiliiliad, mis on ka saare rahvuslill. Kastisüsteem neil küll puudub, mida aga ei saa öelda hindudest tamilite kohta. See tähendab, et saare põhjaosas elavad tamilid ei tee näiteks sisemaal elavate puutumatute kasti kuuluvate teekorjajatest tamilitega tegemist. Pea kõik kalurid on aga kristlased, kuna budismis ja hinduismis ei ole lubatud ka kaladelt elu võtta.

Koolides algab iga päev palvetunniga. Kuigi teisi õppeaineid õpetatakse tihti koos, peetakse esimest tundi kristlastele, hindudele, budistidele ja moslemitele eraldi. Et mitte kedagi solvata, on iga usundi peamised pühad ka riigipühad ja neid on kokku tervelt 26. Tähtsaks peetakse ka iga täiskuud, mis on budistidele püha aeg. Täiskuu päevad on ka ainukesed, kus saarel ei tohi alkoholi müüa, isegi hotellibaarides mitte. Samas armastavad paljud kohalikud muul ajal libistada palmimahlast valmistatud arrakit, mis võib kuni 50 kraadi kange olla.

Toovad tee lauale

Teed korjavad siiani tamilite naised ning istandustesse minnakse juba varahommikul, et päevanorm täis saada. Töö on raske, kuna Sri Lanka teepõõsad kasvavad enamasti järskudel mäenõlvadel, kus peale lehtede noppimise tuleb ennast ka kinni hoida. Ajal, mil seal valitsesid inglased, tehti tööd lihtsalt toidu eest, nüüd saadakse ka palka, mis on siiski üsna tagasihoidlik ja seda isegi Sri Lanka mõistes. Teeistanduste vahele jääv Nuwara Eliya ehk valguse linn oleks nagu väike Inglismaa oma uhkete koloniaalehitiste, parkide ja golfiväljakutega. Sinna kogunesid jõukad inglased all valitseva palavuse eest varjule.

Kuulus on Sri Lanka ka oma vääriskivide poolest, mistõttu nimetataksegi riiki hellitavalt ja täiesti õigustatult India ookeani pärliks. Teemante seal küll ei ole, aga kõiki teisi vääris- ja poolvääriskive leidub see-eest küllaga – rubiinid, safiirid, ametüstid, kuukivid ja palju teised on saarel täiesti tavalised. Lisaks kividele ja teele on Sri Lanka tuntud ka oma kookose, kohvi ja muidugi kaneeli poolest. Seal kasvavat kaneeli loetakse muide maailma kvaliteetseimaks.

Hinnatasemelt on Sri Lanka euroopa inimese jaoks loomulikult odav. Väga palju pakutakse puidust valmistatud suveniire, mis on meie mõistes väga soodsad. Looduslikult kasvavad saarel eebenipuu, mahagon, raudpuu ning mitmed teised eksootilised liigid. Mõistagi valmistatakse puust massiliselt elevandi- ja Buddha-kujukesi, mis on odavad ja turistide seas palavalt armastatud.

Kes on kunagi käinud näiteks Tais, sellele tuleb kindlasti väga palju tuttavat ette – kilomeetrite kaupa valget sooja rannaliiva, lopsakas troopiline loodus, budism oma templite, stuupade (budistlik kuplitaoline ehitis – toim) ja Buddha kujudega, elevandid, ahvikarjad ning muidugi äärmiselt sõbralik rahvas, kes on alati naerusuine ja abivalmis.

Kõigile midagi

Sri Lankale tullakse erinevatel põhjustel. Paljud veedavad aega rannamõnusid nautides, ujudes ja snorgeldades, teisi huvitab aga kultuur. Viimased külastavad kuulsaid pühapaiku, ajaloolisi pealinnu Anuradhapurat, Polonnaruwat või Kandyt ning uurivad budistlikke ja hinduistlikke kloostreid ning pühapaiku.

Anuradhapuras, mis oli singalite esimene pealinn ligi 1500 aastat, saab imetleda maailma suurimaid stuupasid, mis on enam kui saja meetri kõrgused ja ehitatud miljonist põletatud tellisest. Siin asub ka maailma vanim istutatud puu – tegu on viigipuuga, mille seeme pandi mulda 288 aastat eKr. Seeme ise pärinevat aga Bodhi-puust, mille all Buddha kuuldavasti valgustunuks sai.

Loodushuviliste jaoks leidub Sri Lankal hulk rahvusparke, kus peale elevantide ja vesipühvlite võib kohata ka leopardi ja kohalikku huulkaru. Aasadel lendavad ringi paabulinnud ja kõikjal võib silmata varaane, kes kasvavad kuni kolme meetri pikkusteks. Tihti elavad nad külade ümbruses, kus elanikud neid toidavad.

Eestlase jaoks mõjuvad eksootiliselt ka saarel elavad kohalikud. Kümmekond aastat tagasi oli Sri Lankal kodusõda singalite ning tamilite vahel, kuid  praeguseks on kõik unustatud ning kõva häälega sellest ei räägita. Elatakse aga ikka rohkem omaette kogukondadena, nagu ka kristlased ja moslemid. Usu pärast ei ole saarel siiski kunagi sõdu peetud, ka viimane kümne aasta tagune kodusõda oli ülemvõimu pärast. Nüüd on see unustatud ja elu läheb edasi.

Muretus, mis Sri Lanka elanike puhul esimesena silma hakkab, iseloomustabki neid ehk kõige paremini. Elatakse tänases päevas ja ollakse õnnelikud. Meist palju enam pööravad srilankalased aga tähelepanu astroloogiale ja ennustamisele. Nii paneb astroloog tihti paika soodsaima kuupäeva ja kellaaja, millal midagi tähtsat võib teha. Näiteks võivad pulmaprotsessioonid toimuda nii vara hommikul kui ka hilja õhtul.

Muidugi on lihtne Sri Lankal kaalus juurde võtta, sest siinne puuviljavalik on uhke ja üsna suhkrurikas. Banaanid, ananassid, papaiad, mangod, rambutanid ja kõik teised viljad kasvavad siin hästi ning viivad keele alla.

Sri Lanka on koht, mis võlub ja mida jäädakse taga igatsema. Kaunid rannad, sisemaa mäestik oma teeistanduste terrassidega, elevandid ja Buddha kujud ning muidugi rõõmsad inimesed, kes suudavad lõpuks ka põhjamaalase naeratama panna. Paradiisisaareks nimetas seda kunagi ka Marco Polo, kui ta sealt läbi rändas, ning seda on Sri Lanka siiani.