Võib ju tunduda, et kuna lennukid lendavad peamiselt autopiloodiga, siis ei ole piloodil kokpitis just palju tegemist ja pikad lennud tuleb mööda saata laiseldes.
Mida piloodid pikkadel lendudel tegelikult teevad?
See mulje on aga petlik. Ajal, mil enamik reisijaid üritab salongis silma looja lasta ja veidi puhata, peavad piloodid tegema tööd ja mingit laisklemist kokpitis ei toimu. Conde Nast Traveler rääkis pilootidega, et mõista, mida täpselt siis lennu ajal tehakse.
Meteoroloog ja kommunikatsiooniekspert
Lennuk lendab uskumatult suure kiirusega ning keskkonnas, mis on üsnagi vaenulik, kirjeldas kapten Nick Anderson. Väljas on krõbedad külmakraadid ja õhk on nii hõre, et tiival istuv inimene sureks vähem kui minutiga. Lisaks tuleb üle lennata suurtest linnadest ja laiuvatest ookeanidest, kuhu kiiresti maandumine on sisuliselt võimatu.
«Loodus on passiivne. Teda ei huvita, kas me oleme seal või mitte,» sõnas Anderson. Kuigi lennuliinid on paika pandud juba enne lendu, otsustavad täpse marsruudi lennu ajal piloodid. «Ilm on pikkadel lendudel meie jaoks suur probleem,» rääkis ta. Kuna lennuk lendab nii kiiresti, siis vahelduvad ka ilmastikuolud ruttu ja nendele tuleb reageerida.
Kõikides lennukites on ilmastikuolusid mõõtvad radarid ning lisaks suheldakse pidevalt lennujuhtimiskeskustega. Olulist infot saadakse ka teistelt pilootidelt, kes lendavad samas piirkonnas ja saavad anda infot ootamatu turbulentsi kohta, mida ükski radar mõõta ei suuda. Kõik need ülesanded on kahe piloodi vahel ära jagatud.
Nõustaja ja diplomaat
Hetkest, mil lennuki uksed sulgevad, on piloot vastutav kõikide probleemide eest, mis võivad esile kerkida. Piloot saab alati viimase sõna ja tema otsustada on, kas reisija käitumise või haigushoo pärast on vaja teha hädamaandumine või mitte.
Analüütik ja insener
Suur osa piloodi tööst on strateegiline. Lennukid on keerulised masinad ja seal tuleb pidevalt jälgida näidikuid alates mootoritööst kuni konditsioneerini. Lisaks peavad nad pidevalt kalkuleerima, kas järelejäänud kütusest sihtkohta jõudmiseks piisab. Kuigi lennukitesse pannakse alati varu, ei ole see suur, sest see kulutab omakorda liiga palju kütust.
Lisaks tuleb jälgida kütuse temperatuuri, sest mõnes paagis võib see muutuda liialt külmaks, mis takistab selle ühtset voolu. Ajal, mil üks piloot jälgib kõiki süsteeme, tegeleb teine paberimajandusega. Enne lendu antakse pilootidele paberil lennuplaan ja kui sinna tehakse muudatusi, peab piloot need kõik käsitsi sisse kandma.
Puhkus
Piloodid söövad tavaliselt siis, kui reisijad on eine lõpetanud. Kui mõne piloodi bioloogiline kell peaks süüa nõudma varem, on selleks valmis pandud suupistetaldrikud võileibade ja muu sarnasega. Piloodid võivad küll kokpitis süüa, kuid nad ei tohi süüa sama asja ja kindlasti ka mitte samal ajal, üks pilootidest peab alati olema valmis lennukit kontrollima.
Kui kõik näidikud on paigas, lennuk lendab sujuvalt ja salongis on samuti rahu majas, võib piloot hetkeks puhata. Selleks on pilootidel kokpiti taga spetsiaalne punker, kuhu pugeda. Nende tööaeg on täpselt reguleeritud, mistõttu on pikkadele lendudele kaasa võetud rohkem piloote, et keegi ei peaks üle töötama.