/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/01/7055907t1he0fc.jpg)
Santorinil on kaks külge, üks mida näevad turistid ja teine, millega peavad hakkama saama kohalikud. Nende kahe vahel laiutab aga suur kuristik.
Santorinile reisimine teeb kohalike elu keeruliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turistide jaoks on Santorini ideaalne paik romantiliseks puhkuseks, sõprade või perega aja veetmiseks ning igapäevastest muredest lahti laskmiseks. Seda pilti aitavad maalida veel kaunid päikeseloojangud, valged siniste katustega hooned ja kaljupealsed restoranid, vahendab news.com.au.
Teine pool saarest vireleb aga vaesuses. 2010. aasta võlakriisi tagajärjed jätsid Kreeka ja sealhulgas ka Santorini majanduslikku kaosesse. Tänase päevani ei suuda paljud kohalikud isegi kõige tavapärasemaid arveid maksta.
Viimasel ajal on see lõhestumine tekitanud aga ohtralt küsimusi saare turismisektori üle. Sellel aastal külastab hinnanguliselt saart kokku rohkem kui kaks miljonit inimest. Riigis, kus majandus toetub suuresti turismile võib sellist kasvu näha soodsana.
Kreekat külastab selle aasta jooksul ilmselt isegi 30 miljonit turisti, mis on rekordiline hulk ja jällegi aitab riigi majandusele kõvasti kaasa. Hinnanguliselt aitab turismi nii suur kasv 6,9 protsendi ulatuses kaasa majanduse kasvule ning arvatavasti väheneb töötus 6,3 protsenti.
Lisaks jäävad 141 hotelli Santorinil tavapärasest kauem avatuks, et suvehooaega veelgi pikendada. Kuigi see kõik tundub ainult positiivsena, siis tegelikult on sellel hoopis nukram taust.
Santorini asustus järjest kasvab. Inimesed tormavad saarele kohale, et leida endale sealt tööd, kuna turiste seal ju käib. Lisaks on oluliselt tõusnud ka sündimus, mistõttu on saarel rohkem juba kui 25 000 alalist elanikku.
Samal ajal ei suuda saar aga hakkama saada taristu laiendamisega ning kohalikke häirivad üha enam endast välja suured turistihulgad. Lisaks jätavad turistid endast maha jälje. Suurel hulgal saarel käivad ehitustööd ning veekasutus on tõusnud 46 protsendi võrra. Tarbimine järjest kasvab, kuid saar ei suuda selle nõudlusega kuidagi toime tulla.
Selleks, et vähegi turistide juurdevoolu piirata määras Santorini linnapea Nikolaos Zorzos arvule piirmäära. Korraga võib ühel päeval kruiisilaevalt maha astuda 8000 turisti. Eelmisel aastal võis see number küündida isegi 18 000.
Santorinist sai seega üks paljudest sihtkohtadest, mis on hakanud turistiarvu piirama. Muuhulgas on keelud peale pannud ka Machu Picchu, Veneetsia, Cinque Terre, Seišellid ja Dubrovnik.