Miks ei tohiks lennukis sulgeda enda kohal asuvaid ventilatsiooniavasid?

Ventilatsiooniava lennuki kabiinis Foto: Vida Press

Pikal lennureisil võib lõpuks oma kohal istudes külm hakata, kui ventilatsiooniavadest puhub reisijale pikaaegselt peale jahe õhk. Seega tekib tahtmine jaki või teki pealevõtmise asemel keerata õhuava kinni, kuid enne tegutsemist tasuks siiski järele mõelda.

Enda kohal oleva väikese ventilaatori kasutamine võib aidata tegelikult vältida kontakti teatud mikroorganismidega, kes võivad reisija lennu ajal haigeks teha, vahendab Travel and Leisure.

«Lennumasinate ventilatsioonil on üldiselt halb maine, kuid tegelikult on see täiesti põhjendamatu,» sõnas doktor Mark Gendreau, USAs asuva Lahey meditsiinikeskuse ning haigla juhatuse liige.

Arsti väitel võib valearusaam põhineda asjaoludel, et tegelikult pole viimase 15 aasta jooksul tehtud sel teemal ühtki korralikku uurimust ning inimesed pole tegelikult ka ise süvenenud lennuki ventilatsiooni põhimõttesse.

«Lennumasina torudes liikuva õhu suund pole tingimata eest taha või tagant ette. Tegelikult on see jaotunud mitmesse sektsiooni. Rusikareegel on, et õhk, mida sa oma kohal hingad, on pärit umbes kahe kuni viie rea kauguselt sinu istekohast,» kommenteeris Gendreau.

Iga sektsiooni (tuntud ka kui temperatuuri kontrolltsoon) õhk tuleb läbi lennuki jooksvatest düüsidest, mis asetsevad pea kohal. Õhk väljub kabiinist tavaliselt avade kaudu, mis asuvad akende all, või põranda ning seinte vahelistest pragudest. Seejärel lisandub kabiinist läbi käinud õhule väljaspool lennumasinat tulev õhk ning segu läheb edasi HEPA-filtrisse (kõrgefektiivse mikroosakeste õhufiltrisse), mis puhastab selle mustusest ning mikroobidest enne, kui õhk inimeste juurde tagasi suunatakse.

Sektsioonide arv lennukites oleneb mõistagi lennumasina suurusest. Õhku filtreeritakse ühes tunnis 15–30 korda, nii on tavaliselt 50 protsenti kabiinis olevast õhust pidevas ringluses ning teine 50% on pärit väljast.

Doktor Gendreau andmetel kavandati selline süsteem ajal, kui lennukites oli suitsetamine veel lubatud. Filtreerimise ning välisõhu sisselaskmise abil üritati kabiinis olevast suitsust võimalikult kiiresti lahti saada. HEPA-filtrid valitigi esialgu sellepärast, et väidetavalt suudavad need puhastada õhu 99% ulatuses mustusest ning mikroobidest.

«Õhu kaudu levivate viiruste vältimiseks on ventileerimine põhiline abinõu, seda nakatunud inimese isoleerimise kõrval,» lisas arst. Tema sõnul võivad näiteks tuberkuloosi ning leetreid põhjustavad väikesed viirused püsida õhus nakatamisvõimelistena ligi viis tundi.

Samal ajal on tavaliste külmetushaiguste ning ülemiste hingamisteede infektsioonide tekitajad üldiselt suuremad ning raskemad, mistõttu liiguvad nad all paiknevatesse ventilatsiooniavadesse kiiremini, eriti veel kui pea kohalt tuleb neile külma õhku peale.

Lisaks on lennukis üldiselt üsna kuiv õhk ning seepärast kuivab ka nina limaskest tavalisest rohkem, muutes inimese veelgi enam haigustekitajatele vastuvõtlikuks. Seega on õhu ventileerimine üks põhilisemaid viise, kuidas hoida nakatajad reisijatest eemal.