Kannibalism, mõrvad ja rasvumine: 10 paradiisisaart, millel on tumedad saladused

Maldiivid Foto: Vida Press

Pealtnäha halvast puutumata jäänud paradiisisaartelt võib leida ka uskumatutena kõlavaid lugusid ajaloost, mis mõnel puhul võivad ihukarvadki püsti ajada.
 

The Telegraph koostas ülevaate huvitavatest, kuid ka hirmuäratavatest faktidest looduslikult kaunitest saarte kohta.

1. Maldiividel lahutatakse kõige rohkem abielusid

Iroonilisel kombel on see populaarne mesinädalate sihtpaik koht, kus lahutatakse kõige rohkem abielusid. Saareriigis on 1000 elaniku kohta ligi 11 lahutust. See on ära märgitud ka Guinnessi rekordite raamatus.

Ühe põhjusena, miks saareriigis nii palju lahutusi aset leiab, tuuakse välja asjaolu, et tegemist on islamistliku riigiga, kus elanikud abielluvad väga varajases eas. Paigas on aga seadused kehtestatud nii, et abielu pole hiljem kuigi keeruline lahutada.

Samuti süüdistatakse ka koha kehvasid lastehoiuteenuste võimalusi ning naiste suurenevat tungi tööturule, mis annavad oma tõuke abielude lõpetamisele.

2. Seišellidel on suurim vangistatuse protsent

2014. aasta seisuga oli Seišellidel 799 vangi 100 000 elaniku kohta, millesarnast taset pole üheski teises paigas. Ligikaudu kümme protsenti saare vangidest olid Somaalia piraadid.

3. Alasti sakslased ning mõrvamüsteerium on Galapagose ajaloosaladused

«Inimeste lugu saarel ei alanud Charles Darwini külastusega 1835. aastal, kuid see tegi paiga kindlasti tuntumaks,» rääkis The Telegraphi ajakirjanik Gavin Haines pärast saarel käimist. «Selleks ajaks, kui Darwin kohale jõudis, oli paik juba ameeriklastest vaalapüüdjatele tuttav. Näiteks ühel saatuslikul jahil, 1820. aastal, ründas kašelott laeva, mis sai nii tugeva kahjustuse, et meeskond pidi veesõiduki hülgama. Pärast kuudepikkust lootusetut päästepaatides ulpimist, olid inimesed nii näljased, et lõpuks viis asi ka kannibalismini. Tõmmati liisku selle üle, kes teistele toiduks saab. Siis tõmmati liisku ka selle peale, kes kaaslase tapma peab. 20 meeskonnaliikmest jäi ellu vaid kaheksa, kes leiti Lõuna-Ameerika saare rannikult hullunutena. See lugu inspireeris ka Herman Melville'i kirjutama raamatut «Moby Dick»,» lisas Haines.

Ajakirjanik kuulis lugusid ka Galapagosele jõudnud sakslastest, doktor Friedrich Ritterist ning Dore Strauchist, kes alustasid kohale jõudes elamist Floreana saare traditsioonide järgi ehk au sees olid nudism ning vegetaarlus. Paar sai endale ka palju järgijaid ja nii tulid nende eeskujul saarele ka «isehakanud paruness» Wager de Bosquet oma kahe kaaslasega, kes plaanisid paika ehitada viietärnihotelli. Mõni aeg pärast hotelli ehitamise plaani avalikustamist kadusid teadmata nii paruness kui ka üks tema kaaslastest.

4. Madagaskaril oli hull kuninganna ning saar oli piraatide tuntud pelgupaik

Ranavalona oli 19. sajandil Madagaskarit valitsenud kuninganna, tänu kellele ei suutnud eurooplased haarata Madagaskari üle võimu. Monarh oli karmi käega ning tema 33-aastase valitsemise ajal toimus palju jõhkrusi, sealhulgas kristlaste tagakiusamisi ning hävitamisi, aga ka orjade kasutamist uhke palee ehitamiseks. Inimeste arv langes 1883. aastast 1839. aastani viielt miljonilt kahele ja poolele.

Kuna aga saarel on palju eraldatud lahesoppe, arvatakse, et neis pesitses kunagi sadu piraate, kes leidsid, et paigad olid hästi peidetud ning turvalised. 17. sajandil saarele sattunud kapten James Missiongi leidis lahtedest eest palju piraate ning ristis saare nende järgi Piraatide saareks.

5. USA Neitsisaartel toimub rohkelt mõrvu

Valged rannad, erasaared ning suured jahid on saared küll tuntuks teinud, kuid Neitsisaartel on ka varjukülg – seal toimub palju mõrvasid. Maailmas asetub saarestik mõrvade arvult neljandale kohale oma 53 juhtumiga 100 000 elaniku kohta. Ainult El Salvadoris, Hondurases ning Venezuelas toimub tapmisi rohkem.

6. Pitcairni raputas seksuaalse ahistamise skandaal

2004. aastal esitati seitsmele Pitcairni saare mehele süüdistus seksuaalse ahistamise eest. See tähendas, et üks kolmandik saare meestest olid kahtluse all. 40-aastase perioodi jooksul toimunud 32 kuriteo eest mõisteti kuus kahtlusalust ka vanglakaristust kandma. 12 aastat hiljem leiti, et ka saare endine linnapea on süüdi ebasündsate lastest tehtud piltide omamise pärast.  

7. Vaikse ookeani saarte elanikel on suur kaaluprobleem

Washingtoni ülikooli terviseinstituudi uuringust selgus, et rohkem kui 603 miljonit täiskasvanut ning 107 miljonit last on maailmas ülekaalulised. Selle kohaselt kaaluvad viis protsenti kõikidest lastest ning 12% täiskasvanutest rohkem, kui on tervislik. Tulemuste uurimisel leiti, et eeldatud USA mandriosa elanike asemel oli ülekaaluliste inimestega paikade esikohal hoopiski Vaikse ookeani saare Ameerika Samoa elanikud, kellest 74,6% kannatasid üleliigse kaalu käes.

Ülekaaluliste elanikega kohtade esikümnesse jäid ka Nauru, Tonga, Samoa, Kuveit, Palau ning Kiribati. Nimekirja kuulunud Kuveit oligi ainuke väljaspool Vaikset ookeani asuv saar, mis arvati ülekaalulisuse probleemi all kannatavate kohtade esikümne sekka.

Vaikse ookeani lõunaosa saartel on ülekaalulisust selgelt näha, sest seal piirkonnas ületab täiskasvanute kaal kokkuvõttes neljakordselt üleilmse keskmise. Teadlaste sõnul võib probleem peituda ka geenides, mille kohaselt on elanikel juba eeldus ülekaalulisusele.

8. Bikini atoll on rikutud paradiis

Bikini atoll on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, kuid on ohtlik kahel põhjusel: atollis on haid ning suur kiirgusoht. 1948. ja 1958. aasta vahel katsetati seal paigas rohkem kui 20 tuumarelva ning kuigi 1997. aastaks tunnistasid USA teadlased atolli ohutuks, keeldusid paiga endised elanikud kodukohta naasmast. Samuti pole soovitatav süüa seal kasvanud puu- ja köögivilju.

65-aastase kalastuspausi tõttu on aga paigas väga palju kalu, eriti haisid. Piirkonnas on põhja läinud hulgaliselt laevu  ja seepärast on see muutunud üheks sukeldujate meelispaigaks.

Marshalli saarestikku kuulub ka Ebeye saar, mis vastupidiselt Bikini atollile on üks ülerahvastatumaid paiku Maa peal. Ebeye on vaid 36 hektari suurune, kuid seal elab ligi 13 000 inimest.

9. Balil on siiani surmanuhtlus

Sel puhkusesaarel, nagu ka teistel Indoneesia saartel, kasutatakse siiani surmanuhtluse täideviimiseks mahalaskmist. 2015. aastal hukati kaheksa narkokaubitsejat, nende hulgas kaks austraallast, mis kutsus esile suure pahameelelaine. Praegu on surmanuhtlus määratud ka 2012. aastal kokaiini transportimisega vahele jäänud briti naisele.

Lisaks Indoneesiale kasutatakse surmanuhtlust praegugi veel rohkem kui 50 riigis üle maailma, nende hulgas Vietnam (kus toimub kõige rohkem hukkamisi), Tai, Barbados ning Trinidad ja Tobago.

10. Vanuatul harrastati kannibalismi kuni 1969. aastani

Vanuatu elanikke saatis pikka aega kannibalismiga kaasnenud kurikuulsus. Esimesed britid, kes misjonäridena saarele 1839. aastal lähetati, tapeti ning söödi kohe pärast Erromango saarele jõudmist.

Isegi 2008. aastal võis kohalike käest kuulda, kuidas nende esivanemate pärandi järgi on inimest kõige parem küpsetada. Traditsioonide kohaselt pidi küla kokk saama alati süüa ohvri pea. Suurem osa antropoloogidest arvab, et viimast korda söödi saarel inimliha 1969. aastal.

Vanuatut peetakse ohtlikuks ka looduskatastroofide pärast, sest ÜRO keskkonna ning inimteste turvalisuse organisatsiooni uuringust selgus, et kõige suurem risk loodusõnnetusteks, nagu maavärin, tugev torm, üleujutus, suur meretasemetõus ning põud, on just sel saarel.