/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
/nginx/o/2017/08/04/6958111t1h288c.jpg)
Kruiisid võivad kesta mõnest päevast kuni mitme kuu või isegi aastani, mistõttu võib ikka juhtuda, et kellelegi jääb see viimaseks reisiks.
Mis juhtub, kui keegi kruiisil sureb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnanguliselt sureb kruiisilaevadel igal aastal umbes 200 reisijat, mida ehk ei olegi palju, sest samal ajaperioodil sõidab kruiisile puhkama 21,7 miljonit inimest. Sellest arvust on välja jäetud need, kes üle parda kukuvad ja hukkuvad, vahendab Telegraph.
Kuigi kruiisilaevadel tuleb ette ka õnnetusjuhtumeid, on enamik surmasid siiski seotud reisijate vanusest tuleneva haigusega. Vanemad inimesed veedavad kruiisidel tavaliselt ka kauem aega, jäädes laevale isegi mitmeks kuuks.
Kui mõne reisijaga peaks midagi juhtuma, saab kõik alguse teavitusest. «Operatsioon ere täht» viitab sellele, et tegu on meditsiinilise hädaolukorraga. «Operatsioon tõusev täht» tähendab aga seda, et keegi on meie hulgast juba lahkunud.
Viimasel juhul pannakse surnukeha lukuga kotti ja viiakse kruiisilaeva surnukuuri. Kõikidel ookeanidel seilavatel laevadel peavad olema kaasas laibakotid ning laeval peab olema surnukuur. Suurtel laevadel on ruumi tavaliselt nelja surnukeha jaoks, kuid ka see võib vastavalt laeva mahutavusest varieeruda. Oluline on ka see, et surnukuur peab asuma piisavalt kaugel toiduladudest.
Mõni sadam nõuab, et surnukeha transporditaks kohe maismaale, mida sellisel juhul tehakse diskreetselt ning kasutades reisijatest teist väljapääsu. Kõik kulud jäävad kadunukese pere või kindlustuse kanda.
Mõni sadam lubavad aga surnukehal laevale jääda ja ta tagasi kodusadamasse toimetada, mis tähendab, et ära jääb hulgaliselt paberimajandust ning ka perele on kulud väiksemad. Nii on lahkunu kaaslasel võimalik reisi jätkata ning ühe kruiisifirma kinnitusel sellist varianti ka kasutatakse.
Siis proovitakse reisijale anda igakülgset tuge. Soovi korral saab lahkunu kaasa vahetada välja kajuti, rääkida nõustajaga ja tellida kõik eined endale tuppa.
Laevadel ei saa surnukehasid aga lõputult hoida ja tavaliselt on ajapiiriks seatud üks nädal. Pikemate kruiiside puhul võib see aga osutuda probleemiks. 2009. aastal suri 115-päevasel reisil 87-aastane naine, kes reisis koos tütrega. Tütar soovis kindlasti reisil lõpuni olla, mistõttu lasi ta ema järgmises sadamas kremeerida ning nii sai ta ka kruiisi jätkata.