N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pede, Noksioja ja Tupenurme: hääletajad seiklesid Eesti «karvastes» kohtades

Lisatud kaart
Minna Joor
, Reporter
Pede, Noksioja ja Tupenurme: hääletajad seiklesid Eesti «karvastes» kohtades
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Silver Jusilo ja Margaret Sarv Tupenurmes
Silver Jusilo ja Margaret Sarv Tupenurmes Foto: Silver Jusilo ja Margaret Sarv

Eelmise nädala lõpus toimus järjekorras kahekümne viies Viljandi pärimusmuusika festival. Suurem osa külastajatest osales festivalil küll reedel ja laupäeval, kuid mõned osalejad muutsid oma folginädala veel seiklusrikkamaks, võttes osa ka festivalile eelnenud hääletusvõistlusest.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering on juba aastaid korraldanud juuli lõpus, täpselt enne Viljandi folki, hääletusvõistluse «Kas tunned maad?», mille käigus tuleb ühest mehest ja naisest koosneval paaril liikuda nelja päeva jooksul vaid pöidlaküüti kasutades Viljandi pärimusmuusika festivalile, käies läbi võimalikult palju ette antud kultuuriloolisi ja looduskaitselisi kontrollpunkte. Sel aastal valiti üritusele esimest korda ka alateema «Karvased Eesti paigad».

«Varem alateemasid valitud ei ole, kuid sel aastal avastasime internetiavarustest Ropu Eesti kaardi. Võtsime selle kaardi legendi koostamisel aluseks ja otsisime ise sobivaid kohti juurde. Krehvtiste nimedega kohad seovad mütoloogia, geograafia ja keele mitmekesisuse,» sõnas üks ürituse korraldajatest Liisi Pley. Hääletusvõistluse läbiviija lisas, et vahel pole kohanimel inimestele mõistetava tähendusega mingit pistmist, sest näiteks Litsmetsa varaseim nimekuju ei seostu metsaga, vaid hoopis isanimega Mats. Seda kohanime on esimest korda mainitud 1688. aastal, kui talumeest nimetati Litze Mattsi Tiet. Pole teada, kas seda hääldati «litse» või «liitse». Wiedemanni sõnaraamatust võib leida sõna «liitsma» aga tähendusega muljuma, maadligi või katki suruma ja sõna «litsik» on kasutatud kokkuvajunud leiva kohta. Seepärast võiks Litsmetsa kohanimi seostuda ka jõeäärse märja ja tihenenud pinnasega.

Märksõnad
Tagasi üles