24 huvitavat fakti passide kohta

Minna Joor
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Passid
Passid Foto: Vida Press

Kodumaast kaugemale reisida aitava dokumendiga on seotud palju põnevaid seikasid, alates nende kasutamisega seotud ajaloost, lõpetades passi omamise vajaduseta isikutega. The Telegraph tegi ülevaate huvitavamatest passidega seotud faktidest.

1. Maailma esimene pass oli kirjas piiblis

Varaseim viide reisidokumendile on Nehemiahi raamatus, kus Pärsia riigiametnik saatis «jõetagustele valitsejatele» Pärsia kuningas Artawerxes I poolt taotluse, millega soovis saada turvalist ligipääsu oma reisil läbi Iisraeli. Tänapäevalgi on paljudes passitaotlustes sees sarnane turvalise ja vaba läbipääsu soovi lause.

2. Esimene pass anti välja aga Inglismaal

Isikutuvastusvahendina tutvustati passi kuningas Henry V ajal 15. sajandil. Kuningas soovis teha sellest dokumendi, mis aitaks inimestel tõendada oma isikut riigist väljudes. Ühendriigid jätkavad praegugi passide väljastamist Tema Majesteedi nimel.

3. Kõige mõjuvõimsam pass on sakslastel

Saksamaa kodakondsetel on viimase uuringu kohaselt mõjuvõimsaim pass, millega on võimalik viisavabalt reisida 176 riiki.

4. Nõrgim pass on aga süürlastel

Süüria, aga ka Pakistani, Iraagi ning Afganistani passiomanikel on viisavaba ligipääs vähem kui 30 riiki.

5. Iisraeli passi ei arvestata 16 riigis

Iisraeli passiga inimestel on riiki sisenemise keelanud Sudaan, Iraan, Iraak, Jeemen, Liibüa, Süüria, Alžeeria, Bangladesh, Brunei, Kuveit, Liibanon, Malaisia, Omaan, Pakistan, Saudi Araabia ning Araabia Ühendemiraadid. Lisaks ei lasta osasse riikidesse ka neid reisiselle, kellel on passis Iisraeli viisa.

6. Armeenia passiomanikel pole lubatud minna Aserbaidžaani

Nende kahe riigi vahel on tänapäeval üsna terav konflikt, kuid vaatamata armeenlaste passikeelust Aserbaidžaanis võib aserbaidžaanlane Armeeniat viisavabalt külastada.

7. Pass on oma värvusega kindlal põhjusel

Ühe maa passi värv on punane, roheline, sinine või must. Üldiselt on Euroopa riikide reisidokument veinpunane, samal ajal kui Kariibi mere piirkonnas on need sinise tooniga. Tavaliselt on see nii kas poliitilisel või geograafilisel põhjusel. Hiljuti muutis passi värvi veinpunaseks ka Türgi, kes loodab peagi astuda Euroopa Liitu.

8. Moslemi enamusega maades on kasutusel rohelised passid

Islamis on pühaks värviks just roheline ning seepärast on ka religioonist tulenevalt islamiusulised maad, nagu Maroko, Pakistan ja Saudi Araabia andud välja selle tooniga passid.

9. Mõned riigid on oma passid teinud eriti erksavärvilisteks

Mitmed riigid on oma unikaalsust rõhutavaks vahendiks valinud just passikaane, mis on värvitud näiteks Šveitsi ja Singapuri riikides silmatorkavalt punaseks.

10. Norra passis on salajane eripärasus

Kui norralase passi lehekülgi ultraviolettvalgusega valgustada, siis ilmuvad seal nähtavale Põhja-Norrale omaste virmaliste kujutised.

11. Ka Kanada on muutnud passi leheküljed eriliseks

Lisaks Norrale on UVga valgustamise võimalusele mõelnud ka Kanada, tehes passist salapärase pildiraamatu.

12. Mõne riigi pass on lisaks reisidokumendile ka flip book

2012. aastal tutvustas Soome oma uut passi, kus flip book'i taoliselt jooksis passilehtede nurgas põder, kui lehti piisavalt kiiresti vahetada.

13. Kõik passis olevad templid ei ole võrdse väärtusega

Tšiili osaks olev Lihavõttesaar pakub turistidele võimalust koguda passi lisaks viisale ka pigem suveniiri tähendusega moai kujudega templeid.

14. Samuti on passi võimalik saada tempel Machu Picchust

Tempel on võimalik hankida endale inkade kadunud linna sissepääsu lähedal asuvast kioskist.

15. Vatikan aga templit ei paku

Maailma väikseimat riiki külastades oleks küll tore saada märk ka passi, kuid seda võimalust Vatikan külastajatele ei paku, isegi mitte väikese tasu eest.

16. Fotod polnud algselt kohustuslikud

Isiku pilt ning kirjeldus muutusid Inglismaal kohustuslikuks alles esimese maailmasõja alguses, pärast juhust, kui saksa spioon sisenes Ühendkuningriiki võltsitud passiga.

17. Vahel tehti passis muudatusi ka käsitsi

Britlaste sinisekaanelist passi tutvustati 1920. aastal ning see sisaldas käsikirjas inimese kirjeldust, alustades passiomaniku sünnikuupäeva, -koha ja ametiga ning lõpetades kaalu, pikkuse, silmade ja juuste värviga. Lisaks tehti kõik parandused käsitsi, kinnitades muudatuste õigsuse spetsiaalse templiga.

18. Ühine perepilt oli lubatud

Vastupidiselt praegustele karmidele ettekirjutustele kasutati fotograafia algusaegadel passides ka perefotosid. Alla 16-aastaste lastega pered võisid teha dokumendi jaoks foto, kus oli kogu pere peal ning kõikide näod olid selgelt näha.

19. Pildi nõuded polnud karmid

Passides kohtas tihtipeale väga vabas vormis tehtud fotosid. Nii kandis Canterbury piiskop Randall Davison oma passipildil seljas kiriklikku  rüüd ning käes piiblit, samal ajal kui kohaliku külaneiu pilditegemispaigaks oli kaunis rand.

20. Laiad naeratused pole lubatud

2004. aastal keelati Inglismaal pildil naeratamine, pika tuka ning peakatte kandmine. Eelmisel aastal ei arvestatud näiteks Prantsusmaal turisti passi, sest isikul oli pildil neutraalse näo asemel pisut rõõmsam nägu.

21. Inglismaa kuningannal pole reisidokumenti

Kuigi kõik Ühendkuningriikide passid on tema nimel välja antud, puudub kuningannal endal antud dokument. Ülejäänud kuningliku pere liikmetel on aga pass siiski olemas.

22. Presidentidel on eriline pass

Presidendile, tema lähimatele pereliikmetele ning valitud valitsuse ametnikele antakse diplomaatiline pass, millega kaasnevad tavaliselt viisavabadus paljudesse riikidesse ning VIP-kohtlemine lennujaamades. Mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, saavad presidendid diplomaatilise passi kogu eluks.

23. Tongas müüakse passe

Tonga kuningas Taufa’ahau Tupou IV alustas Tonga passide müümist välismaalastele, et suurendada suurendada riigi sissetulekut. Passi, mida ostavad peamiselt põgenikud, hinnaks on ligi 17 000 eurot.

24. Maailma haruldasim on Malta ordu pass

Malta ordu ei ole tegelikult riik, kuid kuna see on siiski suveräänne katoliiklik ordu, käitub ta mõningates situatsioonides just nagu kõik ülejäänud riigid. Nii on ordul diplomaatilised suhted rohkem kui saja riigiga. Haruldased passid antakse vaid kõrgeimatele ordu liikmetele, kelleks on ordu suurmeister, suurmeistri asetäitja ja ordu kantsler. Samas ei anna see pass kandjatele erilisi eeliseid, sest paljud riigid, nende hulgas ka Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Uus-Meremaa, ei tunnista seda passi reisidokumendina.

Loe pikemalt haruldasest passist siit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles