/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2011/04/11/555918t1h0cba.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tegi täna teatavaks meetmed, mille eesmärk on selgitada lennureisijate õigusi käsitlevate õigusaktide jõustamist, et tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada ja tunneksid ennast kindlamini.
Siim Kallas: vaid paberile pandud lennureisijate õigustest ei piisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asepresident teatas ka kavatsusest alustada sidusrühmadega dialoogi lennureisijate õigusi käsitleva määruse läbivaatamiseks, et tuua selgust eelkõige sellistesse olulistesse küsimustesse nagu vastutuse piiramine erakorraliste asjaolude puhul, hüvitiste piirmäärad, reisiteekonna muutmine jm valupunktid, mis hõlmavad ka reisijate kaitset pagasi käitlemise häirete ja lennuplaani muutmise korral.
«Üldiselt tähendavad reisijate õigustega seotud ELi õigusaktid tohutut edasiminekut ning on loonud reisijatele nn turvavõrgu, piirates oluliselt teatavate äritavade kasutamist ning suurendades reisijate õigusi kogu lennundussektoris. Kuid esimese kuue aasta jooksul on saadud ka hulgaliselt kogemusi ja tuvastatud valdkondi, mida on võimalik täiustada,» selgitas Kallas.
«Järgmine oluline samm on tõhustada õigusaktide jõustamist, sest paberile pandud õigustest ei piisa – neid tuleb ka tegelikkuses rakendada,» lisas komisjoni transpordivaldkonna eest vastutav asepresident Kallas.
Euroopa Komisjon on analüüsinud lennureisijate õigusi käsitleva määruse esimest kuute kohaldamisaastat ning kavatseb võtta reisijate õiguste paremaks kohaldamiseks üleeuroopalisi meetmeid.
Kõigepealt suurendatakse riiklike täitevasutuste võrgu volitusi, et võtta vajaduse korral vastu otsuseid reisijate õigustega seotud küsimuste ning nende ühise tõlgendamise ja jõustamise kohta. See tähendab, et ametid, mis tegelevad transpordiga, nagu lennuamet või transpordiamet, et nende volitused kasvaksid ja et neil oleks võimalik paremini kontrollida reisijate õiguste täitmist (et teenindajate üle oleks parem kontroll).
«See on praegu suhteliselt hall piirkond. Nii lennureisijate, aga ka bussi- ja rongireisijate õigused on paberil küll olemas, aga ei ole üldlevinud praktikat, kuidas seda jõustada või ellu viia,» selgitas Euroopa Komisjoni meedianõunik Erkki Bahovski.
«Euroopa Komisjon ei saa üldiselt ette kirjutada, sest transpordi korraldamise pädevus on ikkagi liikmesriikidel endil. Euroopa Komisjon saab anda ainult sellised suuremad suunised ja põhimõtteliselt ongi see, et kuidas sundida kohalikke teenindajaid paremini kinni pidama reisijate õigustest,» lisas Bahovski.
Meedianõunik tõi välja vulkaanikriisi, mis näitas, et senised tavad ei olnud sellises situatsioonis adekvaatsed: «Reisijad lennujaamades pidid ootama mitte kaks päeva vaid rohkem ja tavaliselt sõlmitakse need kindlustused ja kokkulepped nii, et kui viivitus on kaks või kolm päeva, siis see makstakse välja. Aga keegi ei arvestanud, et viivitus võib ka olla nädal aega või isegi kauem. Et need asjad saaksid võimalikult täpselt paika.»
Samuti annab Euroopa komisjon välja riiklike täitevasutuste tõlgendussuunised piiratud liikumisvõimega reisijaid käsitleva määruse kohta ning luuakse uus foorum, mille kaudu saada tarbijatelt, vabaühendustelt ja lennundussektoris osalejalt tagasisidet kõikide reisijate õigustega seotud teemade kohta.
Lennureisijate õigusi käsitleva määruse läbivaatamist silmas pidades alustab komisjon 2011. aastal mõjuhinnangu koostamist ning avalikkusega konsulteerimist küsimustes, mis hõlmavad vastutuse selget jaotumist erakorraliste asjaolude puhul, hüvitiste proportsionaalsust, reisiteekonna muutmist ning muid täiendavat arutelu nõudvaid küsimusi, nagu reisijate õigused pagasi kaotsimineku ja lendude ümbersuunamise korral.