Kuidas vältida lennureisil trombe?

Reisija Foto: Vida Press

Trombid võivad olla mitmete reisijate jaoks tõsiseks ohuks tervisele. Suurem osa tekkivatest vereklompidest suudavad end ise lahustada, kuid kui nad seda teha ei suuda, siis võivad sellega kaasneda surmavad tagajärjed. Näiteks klombi kopsu sattumisel võib see põhjustada surmava kopsuemboolia.

Verehüübe puhul on kõige olulisem märgata sümptomeid, et saada kiiret arstiabi, vahendab Travel and Leisure. Abi tuleks otsida juhul, kui inimene tunneb ebatavalist või pikaajalist survet käes või jalas, seletamatut valu, hellust või seda, et nahk on mingis osas soojem ja punasem kui ülejäänud kehal. Need on põhilised tromboosi sümptomid.

Sarnaselt tuleks abi otsida juhul, kui inimene tunneb raskust hingamisel, liiga kiireid või ebaregulaarseid südamelööke, valu rinnus või peapööritust. Trombidega reisijad võivad samuti minestada või köhida verd.

Üldjuhul on vereklombid harvad nähtused, kuid inimese risk sõltub nii tema elustiilist kui ka lennureisi kestvusest. Vereklombid moodustuvad kui istuda liiga kaua ühe koha peal. Mida kauem püsib keha liikumatult, seda suurem on risk.

Mõnedel reisijatel on aga suurem tõenäosus saada tromb, kui see on teistel. Näiteks vanemapoolsed ülekaalulised reisijad, kes on hiljuti operatsioonil käinud, östrogeeni baasil valmistatud beebipille võtvad naised, päriliku soodumusega või vähiravil olevad inimesed võivad selle terviseprobleemiga tõenäolisemalt kokku puutuda.

Võimalus, kuidas vähendada lennureisi ajal tekkiva trombi tõenäosust on: liikuda nii palju kui võimalik. Hea oleks vähemalt korra tunnis tõusta oma istmelt püsti. Istudes tuleks aga vahepeal liigutada oma jäsemeid, sirutades, painutades ning venitades põlvi, pahkluid ning jalgu ja käsi üleüldiselt. Samuti on heaks abivahendiks kompressioonsokid, mis aitavad parandada vereringet.