Tuhandetele pahaaimamatutele turistidele müüakse Balil koeraliha (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tänavakaupmees (pilt illustratiivne)
Tänavakaupmees (pilt illustratiivne) Foto: Vida Press

Austraalia loomakaitseorganisatsioon tegi kindlaks, et kuulsal puhkusesaarel Balil, müüvad tänavakaupmehed tuhandetele turistidele kanaliha asemel koeraliha.

Animals Australia viis läbi nelja kuu pikkuse projekti, kust selgus, et indoneeslased püüdsid koerad vägivaldsel viisil kinni ning seejärel koerad mürgitati ja tapeti. See leidab aset üsna troopiliste randade lähedal, kus tänavakaupmehed turiste püüavad, vahendab Ad.nl.

Koeraliha söömine ei ole Indoneesias keelatud, kuid loomade uimastamine, mürgitamine ja vägivaldne kohtlemine ei ole lubatud. Ühtlasi on koeraliha müümine vastuolus loomade heaolu ja toiduturvalisuse kokkulepetega.

Tänavakaupmehed müüsid väidetavalt turistidele kana- või veiselihavardaid ja muid roogasid, kuid tegelikult oli neis kasutatud hoopis koeraliha. Kui uurijad kaupmeeste käest töövälisel ajal küsisid, mida nad müüvad, olid kaupmehed varmad tunnistama, et tegu on koeralihaga. Kui aga positsioon rannas oli taas sissevõetud, vannuti turistidele, et see ei ole kindlasti koer, mida neile antakse. 

Nelja kuuse projekti jooksul õnnestus ühel uurijatest koerakaubanduse keerulisse maailma sisse murda, väites, et ta teeb dokumentaalfilmi ja on huvitatud kohalikust köögikunstist. Nii jõudis avalikkuse ette ka asjaolu, et koeraliha ei müü ainult tänavakaupmehed vaid isegi mõned restoranid.

Uurija võeti ka koerapüüdmisretkedele kaasa, mis olid alati võikad ja vägivaldsed ning seda protseduuri saatsid koerte südantlõhestavad niuksed ja meeleheitlikud püüded vabadusse pääseda. Kahjuks see ei õnnestunud loomadel aga kunagi.

Ka tapamajades ei näidatud koertele mingit armu, vaid neil tuli surma oodata enda uriini ja väljaheidete keskel, nöörid nii kõvasti ümber suu tõmmatud, et neil oli raske hingata. Kui nende tund saabus, haaras tapja aga metallist kaika ja hakkas peksma.

Mõningad koerapüüdjad on veidi inimlikumad ja lasevad loomad lihtsalt maha, kuid see ei ole valdav meetod. Uurijad olid tunnistajaks ka hetkele, mil koerakutsikale söödeti tsüaniidiga kaetud kalapea. Mõni aeg hiljem hakkas noor koerahakatis juba hinge heitma, kuid tema piinad kestsid mitu minutit enne, kui saabus lõpp.

New South Walesi mürgitusinfokeskuse juhi dr Andrew Dawsoni sõnul võib sellise liha söömine olla inimestele väga ohtlik. «Esiteks, tsüaniid ei hävi küpsetamisega. Seega sõltub ohutase sellest, kui palju on mürki koera kehas».

Mürgitustunnusteks võib olla uimasus, kõhulahtisus, lihasvalud ja hingamisraskused. Samas, kui süüa koeraliha pidevalt, võib see kahjustada ka inimorganeid ja närve. Dawsoni hinnangul võib sage söömine lõppeda isegi surmaga. «Kui süüakse toite, mis sisaldavad looma südant või magu, on tsüaniidi kogus väga suur ja see võib lõppeda surmaga».

Lisaks püütakse koeri sageli ka marutaudi leviku aladelt ja kuigi selliseid loomi mujale transportida ei tohi, tehakse seda alatihti ikka. Marutaud võib koera sülje kaudu aga ka inimestele edasi kanduda ja 2015. aastal registreeriti Balil 20 marutaudisurma.

Nii mõnedki balilased usuvad, et koeraliha söömine on tervisele kasulik. 60-aastane müügimees väitis kindlalt, et koeraliha tuleb süüa ja eriti talvel, sest see aitab hingata ja teeb tugevaks. Samas leidub ka neid, kes vähekestnud traditsioonile jõudsalt vastu võitlevad. Balil elavad hindud peavad koera pühaks, sest nad on oma peremehele alati truud, mistõttu ei ole selline komme nende jaoks mõistetav.

Hinnanguliselt tapetakse Balil igal aastal 70 000 koera. 

Projekti viisid läbi Austraalia loomakaitsjad, sest just nende turistid jätavad Balile igal aastal miljoneid dollareid. 

Tagasi üles