Kui palju võib lennuk turbulentsi ajal kukkuda?

Turbulents Foto: Vida Press

Kõige enam vigastusi saavad reisijad lennukis just ootamatu turbulentsi tõttu, kuid ühelegi lennukile see nähtus nii palju viga ei tee, et ohtlikuks muutuks.

Ainuüksi Ameerika Ühendriikides saab keskmiselt 58 inimest igal aastal turbulentsi tõttu vigastada ja sageli on kuulda tõsistest turbulentsijuhtudest. Ometi ei ole turbulents midagi sellist, mida tuleks meeletult karta, vahendab Telegraph.

British Airwaysi piloot Steve Allright ja lennundusekspert Patrick Smith selgitavad, kas turbulents on tegelikult ohtlik.

Mis põhjustab turbulentsi?

Allright: Turbulentsi võib tekitada mitu põhjust, kuid piloodid tunnevad neid kõiki. Piloodid ootavad turbulentsi täpselt nii, nagu autoga tööle sõitja eeldab, et ühel hetkel sõidab ta läbi mõnest august. Kuigi turbulents on ebamugav, ei ole see ohtlik. See on üks lendamise osa ning seda ei tule karta.

Ilmastikuolud tekitavad erisugust turbulentsi. Kõige sagedasem neist on selge ilma turbulents ehk CAT (ingl k clear air turbulence). Õhk voolab ühtlase joana, mis on tavaliselt tuhandeid kilomeetreid pikk, kuid vaid mõni kilomeeter lai ja sügav. Sõltuvalt reisisuunast lennuplaneerijad kas väldivad või just kasutavad neid õhuvoolusid, et vähendada kütusekulu.

Kuna õhuvool võib voolata kuni 400 kilomeetrit tunnis, on üsnagi loogiline, et kui lennuk satub voolu äärde, kus on aeglasemalt liikuv õhk, tekib ka turbulents.

Smith: Lennukid on nii ehitatud, et nad peaksid vastu ka kõige sügavamas õhuaugus. Sellist turbulentsi, mis nihutaks mootori paigast või tiiva viltu, ei koge oma elu jooksul ka kõige sagedasemad reisijad.

Kuigi tugev turbulents võib mõnel juhul lennukit veidi vigastada, siis peamiselt saavad viga ikkagi inimesed, kes ei olnud turvavööga kinnitatud.

Kuidas saaks seda vältida?

Allright: Selge ilma turbulentsi ei ole võimalik radaritel näha ja seda ei saa ette ennustada, kuid on mooduseid selle vältimiseks. Peamiselt lähtutakse teistelt lennukitelt saadud infost, mida edastatakse otse lennukilt lennukile või siis läbi lennujuhtimiskeskuse. Kuigi tahaksime alati lennata turbulentsivabal kõrgusel, siis võib selleks olla takistusi. Samal kõrgusel võib lennata juba mõni teine lennuk, või on meie lennuk liialt raske ning me ei saa soovitud kõrgusel lihtsalt lennata.

Piloot püüab alati leida kõige mugavama lennukoridori ilma, et keegi ohtu satuks.

Kas turbulents on mõnes paigas tavalisem?

Allright: Iga lennujaama võivad tabada tugevad tuuleiilid, sama kehtib ka õhuvoolude kohta ükskõik millisel marsruudil. Siiski tuleb turbulentsi rohkem ette näiteks lennates üle Aafrika lõunasse ja ületades nii troopilise konvergentsi tsooni.

Smith: Turbulents on alati tugevam ka üle mägede lennates, kuid aeg-ajalt on see ikkagi täiesti ettenägematu juhus. Seda ei tea kunagi ette, sest turbulents on väga ettearvamatu nähtus.

Millises lennukiosas on kõige parem istuda?

Smith: Kuigi see väga palju ei muuda, on kõige parem istuda tiibade kohal. Kõige hullem on tavaliselt lennuki tagaosas, istekohad, mis on sabale kõige lähemal.

Kui hulluks võib turbulents muutuda?

Smith: Mäletan, kuidas lendasin ühel õhtul Euroopasse ja Atlandi ookeani kohal tabas meid ebatavaliselt tugev turbulents. See oli selline rappumine, millest reisijad tavaliselt hiljem sõpradele räägivad. See tekkis ei kusagilt ja kestis mitu minutit. See oli piisavalt hull, et kärud kukkusid galeriis ümber. Kõige rohkem kõikus lennuk sel ajal 12 meetri ulatuses, keskmine kõikumise ulatus oli kuus meetrit. Suunamuutust ei olnud isegi märgata.

Kindlasti jäi aga reisijatele mulje, nagu oleks lennuk kukkunud vähemalt sada meetrit ja arvatakse, et piloodid vehivad sel hetkel palehigis tööd teha. Tegelikult asjad nii ei ole ja kõige hullem asi, mida piloot saab teha, on turbulentsiga võidelda.

Allright: Pilootide jaoks jaguneb turbulents kolmeks: lahja, keskmine ja tugev. Tavareisija jaoks võib ka lahja turbulents olla ärevust tekitav, aga piloodi jaoks on see sama, kui autoga sõites auk teel. Lahja turbulentsi korral võib lennuk üles-alla liikuda vaid ühe meetri jagu.

Ka keskmise astmega turbulents ei tekita pilootides erilisi tundeid, sest iga tuhande kilomeetri kohta tuleb neil seda taluda paari tunni jagu. Tavaliselt kestab selline turbulents 10–15 minutit, kuid see võib kesta väikeste pausidega ka mitu tundi. Sellise turbulentsi tõttu lähevad endast välja ka kogenud reisijad ja see ajab joogid ümber. Samas ei pea piloot veel midagi erakordset ette võtma, võib ehk proovida vaid mõnd teist kõrgust, kui turbulents ise üle minna ei taha.

Tugev turbulents on äärmiselt haruldane. Olen kokku lennanud üle 10 000 tunni ja selle aja jooksul olen tugevat turbulentsi kogenud kokku vaid viis minutit. See on äärmiselt ebamugav, kuid kindlasti mitte ohtlik. Sellisel puhul võib lennuk käia üles-alla umbes 30 meetri ulatuses. Selline turbulents on aga äärmiselt haruldane ja suure  tõenäosusega ei koge seda ükski puhkuse- ega ka ärireisija.