/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758637t1h1b70.jpg)
EASi Turismiarenduskeskus koostas nimekirja viiest kaunist pargist ja aiast üle Eesti, mida tasub sel suvel kindlasti imetlema minna.
Pildid: vaata, milliseid imelisi parke on peidus Eesti eri nurkades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepiku-Mardi talu kollektsiooniaed
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758631t1h483d.jpg)
Lepiku-Mardi talus on Pärnumaa suurim püsikute kollektsioonaed, kus kasvab kolmel hektaril üle 4000 taime. Talule on põnev just haruldaste ja vähetuntud taimede kasvatamine Eesti kliimas. Talul on maailma puude ja põõsaste kollektsiooniga park, mille uhkuseks on 30-meetrise võra läbimõõduga tamm. Põnevaid taimi saab talust ka kaasa osta.
Uuemõisa mõisa park
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758637t1h1b70.jpg)
Läänemaal Ridala vallas asuv Uuemõisa mõisa kaitsealune suur park on kaheosaline, kus planeeringult vabakujunduslik park läheb üle parkmetsaks. Mõisa peahoone ette jääb puuderühmadega ühelt ja murualaga teiselt poolt piiratud ja maanteele suunatud tee. Teise pargiosa moodustab ilmselt 18.–19. sajandi vahetusel rajatud tiheda vabakujundusliku puistuga pargiala oletatava vana peahoone küljel, kus hoonele avaneb kitsas tiikidesüsteemini ulatuv väljak. Pargi tagakülg läheb üle sangleppadega parkmetsaks, see omakorda aga looduslikuks tamme-puisniiduks.
Saka Mõisa park
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758629t1h923c.jpg)
Ida-Virumaal paikneva Saka mõisa park asub maastikuliselt kõrgel paekaldal. Pargi vanemad puud viitavad pargi kõrgele vanusele ning võimalikule päritolule juba 19. sajandi algusest.
Park on vabakujuline ja rekonstrueeritud ning seal on graniitkividest algsele võimalikult lähedane teedevõrk koos pinkidega. Lisaks on rajatud parklad, pargivalgustus, paviljon ja pergola. Pargis on taastatud kaevikute liin ja loodud kivimite ekspositsioon, milles on võimalik saada ülevaade eri ajastute kivimitest.
Põltsamaa roosiaed
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758635t1h8c1b.jpg)
Põltsamaa roosiaias kasvab üle 5000 roosiistiku ning ligi 1000 roosisorti. Ekskursiooni käigus tutvustatakse sorte, nende ajalugu ja legende ning muud huvitavat. Sõltuvalt ilmastikust on rooside õitsemisaeg enamasti juuni keskelt septembri keskpaigani.
Arvo Pärdi sünnikohta tähistav muusikaaed Paides
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758633t1h93d0.jpg)
Eelmise aasta septembris Paides avatud muusikaaed tähistab kohta, kus asus helilooja Arvo Pärdi sünnikodu. Vormilt lihtne minipark hõlmab endas kaht Riho Kulla paeskulptuuri «Paesümfoonia» ja klaverikujuline «Loomingu läte». Nii aed ise kui ka paetaiesed on inspireeritud Pärdi loomingust. Järvamaa inimesed valisid Arvo Pärdi muusikaaia valmimise maakonna 2016. aasta tähtsamaks sündmuseks.