/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750733t1ha373.jpg)
Ilmselt soovib iga tulihingeline reisisell kunagi ära käia inkade linnas Machu Picchus. Kuigi selle paiga kohta on liikvel üsna palju infot, ei pruugi kõik seiklusjanulised turistid neid fakte teada.
Kümme asja, mida Machu Picchust tavaliselt ei teata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Machu Picchu avastas Andide mägedest Yale'i ülikooli professor Hiram Bingham, kelle juhatas ajaloost pakatava paigani 1911. aastal kohalik poisike. Suursugune linn ehitati umbes 1450. aasta paiku ja selle ilu võlub kõiki külastajaid, vahendab Travel and Leisure.
Bingham jagas maailmaga oma avastust 1913. aastal ja alates sellest hetkest on see arheoloogiline paik ligi tõmmanud seiklushimulisi turiste üle terve maailma. Vaatamata sellele, et nüüdseks on Machu Picchu UNESCO kaitse all ja seda on uuritud aastakümneid, peidab see endas endiselt ohtralt saladusi.
Seda ei pidanud keegi kunagi avastama
Inkad kartsid, et hispaanlased avastavad ja rüüstavad nende linna. 1532. aastal, mil inkad linna maha jätsid, põletasid nad enda järel Machu Picchut ümbritseva metsa, et uued puud varjutaksid ka vanad sissekäidud rajad. See plaan toimis ning hispaanlased ei avastanudki kunagi Machu Picchut.
Bingham avastas tegelikult vale linna
Kui Bingham Machu Picchusse jõudis, arvas ta, et on avastanud hoopis teise linna. Ta uskus, et kohalikud giidid olid juhatanud ta niinimetatud Inkade Kadunud Linna Vilcambasse, inkade kindlusesse, kust nende valitsejad võitlesid Hispaania vallutajatega. Võttis aastakümneid enne, kui tõestati, et Bingham on eksinud ja tõeline kadunud linn on hoopis Espiritu Pampa Machu Picchust läänes.
Bingham uskus, et Machu Picchu oli koduks naistele, keda kutsuti päikeseneitsiteks
Kuigi tegu oli suure avastajaga, ei olnud tal õrna aimugi, mida ta tegelikult avastanud oli. Bingham uskus, et leidis Vilcamba ning lisaks arvas ta, et Machu Picchu oli tegelikult Tampu-tocco, inka esiisade sünnipaik. Tema teooria kohaselt oli Machu Picchu püha klooster, kus elasid väljavalitud päikeseneitsid, kes juhatasid päikesejumalat kummardavaid preestreid. See teooria ei osutunud aga tõeks.
Machu Picchu võis olla kõige esimene kuurortlinn
Grupi arheoloogide hinnangul ehitati Machu Picchu kuningliku pere puhkusepaigaks. John Rowe, Richard Burger ja Lucy Salazar paljastasid, et inka valitseja Pachacuti Inca Yupanqui, kes väidetavalt lasi Machu Picchu ka ehitada, nägi seda kui kuurortlinna, kuhu saab Cuzco pulbitseva elu eest põgeneda.
Ilmselt oli tegu väga mitmekesise linnaga
Andide tsivilisatsioonide ekspert Brian Bauer selgitas, et leidude kohaselt ei elanud seal ainult inkad. Linnas ei olnud turuplatsi, kuid ometi on sealt leitud teistest piirkondadest pärit keraamikat, mis viitab sellele, et linnas elas koos kirev seltskond.
Inkad olid meistrid kivitahumises
Machu Picchu ehitati ilma rattaid, rauast tööriistu või mörti kasutamata. Selle asemel taoti kõik kivid selliseks, et nad omavahel ideaalselt kokku sobiks. See oli üsna kaval käik, sest Peruus esineb sageli maavärinaid ja selline ehitusstiil on aidanud kompleksil püsida.
Suur osa linnast on peidus
Kuigi Machu Picchu on väga suur ja pakub lummavat vaatepilti, on tegelikult suur osa sellest arhitektuuriimest veel maa all. Hinnanguliselt võib struktuurist peidus olla veel kuni 60 protsenti.
Seal on vähemalt kaks varjatud templit
Kuutempel ja päikesekoobas jäävad ringiuitajatel sageli märkamata. Selleks, et kuutemplisse saada, tuleb kõigepealt turnida üles mööda Huyana Picchu mäge. Selle tipus on väike, kuid imekaunis tempel. Päikesekoobas on peidus aga Machu Picchu all. See oli pühapaik, mis ehitati ilmselt selleks, et detsembrikuisest pööripäevapäikesest rituaali tarbeks maksimum võtta.
See võis olla osa palverännakute teekonnast
Kuigi kunagi arvati, et Machu Picchu oli eraldatud tsitadell, on tänapäeva arheoloogid kindlad, et paik oli osa iidsest palverändurite teekonnast. Hispaanlaste tõttu ei jõutud teed aga kunagi lõpuni teha. Kuigi raja loomise põhjused ei ole täpselt teada, arvab vähemalt üks arheoloog, et see on seotud esimeste inkadega, kes Titicaca järve äärest teele asusid.
Machu Picchu pakub ikka veel arheoloogilisi avastusi
2014. aastal leidis prantsuse avastaja Thierry Jamin ukse, mille taga on tema arvates kuninglik hauakamber, kuhu on maetud Pachacuti Inca Yupanqui. Peruu valitsus ei lase tal aga ust avada, sest see võib ülejäänud ehitist kahjustada.