Miks lendavad lennukid mõnikord üle põhjanaba? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjanaba
Põhjanaba Foto: Vida Press

Enamikel reisijatel ei ole seda õnne, et nad satuks ilusa ilmaga lendama üle põhjanaba, kuid need, kes suunduvad New Yorgist Hong Kongi võivad sellise õnneliku juhuse osaliseks saada.

Selle asemel, et lennata üle Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani on Cathay Pacific otsustanud võtta suuna põhja ja lennata üle põhjanaba, Venemaa ja Hiina. Lend on 16 tundi pikk, kuid kui valitaks teine tee, oleks see veel kaks tundi pikemgi, vahendab Conde Nast Traveler.

Kuigi lennukid on üle põhjapooluse lennanud juba 50 aastat siis vähem kui 20 aastat tagasi hakati kasutama just neid õhuteid, mida mööda ka tänapäeval üle naba lennatakse. Polaarteed muutusid populaarseks aga alles 2000. aastatel, sest siis avati järjest enam ka Venemaa õhuruumi rahvusvahelistele reisilennukitele. Lisaks tekkis järjest suurem nõudlus hiina turistide lennutamise järele.

Kuna lennuki kütus võib liiga suure külma käes jäätuda, lennatakse põhjanaba kohal sageli madalamal, isegi vaid kolme kilomeetri kõrgusel, mistõttu on laiuvaid jääväljasid imehästi näha.

Lennukid, kes võivad üle põhjanaba lennata, peavad järgima kindlaid reegleid. Pardal peab olema mitu spetsiaalset külma ilma talumiseks mõeldud kostüümi, mida meeskond saab hädajuhtumi korral kanda. Kaasas peab olema ka spetsiaalsed kommunikatsioonivahendid.

Lõunapoolusega on aga hoopis teine lugu. Kuna seal lähedal ei asu väga palju lennujaamasid, kuhu hädaolukorra tekkides saaks suunduda, välditakse turvalisuskaalutlustel sealt üle lendamist.

Märksõnad

Tagasi üles