/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6653251t1he832.jpg)
Sageli arvatakse, et passe tohib toota vaid nelja erinevat värvi: sinist, punast, rohelist ja musta.
Miks tehakse passe ainult nelja värvi? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid nelja värvi kohtame tõepoolest passi värvidest kõige sagedamini, kuid ometi ei ole selle kohta tegelikult sätestatud ühtegi reeglit, vahendab Travel and Leisure.
«Me saame teha kõiki värve passe, mis on värvikaardis olemas,» sõnas ettevõtte Holliston, mis toodab passe enam kui 60 riigile, asepresident William Waldron. See tähendab, et kui mõni riik otsustaks oma passi teha hoopis teises toonis, oleks see ka võimalik.
Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni ettekirjutuste kohaselt peavad passid ja ka kõik ülejäänud masinloetavad isikuttõendavad dokumendid olema tehtud materjalist, mis paindub, mitte ei kortsu.
Samuti peavad passid säilitama oma vormi temperatuuridel miinus kümme kuni pluss 50 kraadi ning neid peab saama lugeda kui õhuniiskus on vähemalt viis protsenti või kuni 95 protsenti. Samuti on nad teinud soovitusi kirjatüübi ja suuruse kohta.
Need on aga ka ainukesed ettekirjutused, välimusele ei ole seni ühtegi reeglit kehtestatud. Seega saavad riigid ise vabalt valida ja millegipärast on kogu maailmas otsustatud peamiselt nelja tooni kasuks. Arvatavasti valivad riigid endale tähendusliku värvi. Nii kasutavad muslimimaad peamiselt rohelisi toone, Kariibi mere riigid aga on valinud sinise.
Praktilisemast poolest võib eeldada, et tumedatelt värvidelt ei paista mustus nii kergesti välja ja need jätavad ka ametlikuma mulje.