Mereohutuse aluseks on põhjalik eeltöö maismaal

Illustratiivne foto. Foto: Haven Kakumäe

Mereohutuse mõttes saab väga palju ära teha maismaal. Haven Kakumäe jahisadama sadamakapten Jaakko-Janel End kirjutab, kuidas tagada maksimaalne võimalik mereohutus ning kuidas end merele minekuks ette valmistada.

Kindlasti tuleb enne uue hooaja algust üle vaadata mere liikluseeskirjad. Seda eriti piirkondades, kus on tihedam laevaliiklus, kuna merel võivad kohtuda väga erinevas suuruses alused. Näiteks on teada, et Tallinna lahel on suurtel laevadel tihti probleeme väikelaevnikega, kes pole endale päris hästi selgeks teinud, kus nad võivad sõita ja kus mitte. Liikluseeskirjade mittetundmine võib tekitada väga ohtlikke olukordi. Sama kehtib ju tegelikult ka tavaliikluses.

Enne merele minekut tuleks sellest teada anda nii perele, sõpradele kui ka sadamakaptenile. Meri ei andesta. See on ikka nii, et probleemid ilmnevad kõige raskemates tingimustes. Kui keegi teab, et laev läks merele eesmärgiga tagasi jõuda teatud ajaks, saab probleemide ilmnemisel alustada kohe nende lahendamisega. Samuti tuleks endale varuda kontakte, kellega ühendust võtta, kui peaks vajadus tekkima. Oluline on selgeks teha kuhu ja mis eesmärgil minnakse ning jälgida ilmateadet. Vastavalt sellele tuleks valida ka riided. Korralikud mereriided võivad isegi elu päästa.

Iga kapten peaks enne merele minekut olema veendunud, et kaardid, mille järgi navigeeritakse, oleksid korrigeeritud. Kui kasutatakse traditsioonilisi kaarte, tuleb võimalikud muudatused kaardile kanda käsitsi. Kui tegemist on elektroonse navigatsioonisüsteemiga, tuleb uuendused endale alla laadida. Eestis annab Veeteede Amet korra kuus välja korrektuure, millega peab iga laevasõitja arvestama.

Vajalik varustus peab olema töökorras

Enne sõitma asumist tuleb alati veenduda, etvajalik päästevarustus on olemas ja töökorras. Päästevestide puhul tuleb arvestada, et need lähtuksid inimese kehakaalust. Vaid sellisel juhul töötavad need hädaolukorras tõhusalt. Päästevest peaks olema alati seljas, kui ollakse laeva siseruumidest väljas.Kui päästevestil on küljes lamp, tuleb veenduda, et see toimiks – et aku oleks laetud ja klemmid korrektselt kinnitatud.

Päästevestide küljes olev vile on samuti väga oluline abivahend. Vile teeb heli just täpselt sellisel sagedusel, mis eristub selgelt lainekohinast ja muust mürast. Inimene karjub enamasti suhteliselt madalal toonil ning see võib merehäälte vahele ära kaduda. Vile hääl aga kandub kordades kaugemale.

Samuti tasuks üle vaadata päästerõnga seisukord, kui see on olemas. Tuleb veenduda, et selle otsad ja ühendused oleksid korrektselt kinnitatud ja helkurid oleksid töökorras.

Kindlasti ei tasu ära unustada sidevahendite kontrolli. Enne merele minekut peab üle kontrollimasidevahendite akud ning varuma tagavaraaku juhuks, kui reis läheb pikemaks.

Pürotehnika olemasolu on teatud suuruses laevadele kohustuslik, aga kindlasti võiks igal alusel olla vahendid, millega endast häda korral paremini märku anda. Siin on oluline muidugi jälgida, et laeval oleks olemas ka koht, kus pürotehnikat ohutult hoida, et see õigel hetkel ka töökorras oleks ning valel hetkel suuremat probleemi ei tekitaks.

Merel olles tasub kõigeks valmis olla, sest avamerel võivad ilmastikuolud väga kiiresti ja väga kardinaalselt muutuda. Igasugused stsenaariumid tuleks enda peas enne merele minekut läbi mängida ning mõelda, mida teha juhul kui… Põhjalik eeltöö on mereohutuses kindel edu pant.