Eesti stjuardessid: oleme käinud läbi tulest ja veest

Nordica lennuk. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Viimase kümne aasta jooksul on tööturg lennundussektoris märkmisväärselt muutunud ning üks lennufirmade suurimaid väljakutseid on hea salongipersonali leidmine. 

Mida kujutab endast pardameeskonna amet, kuidas stjuardessiks või stjuuardiks saada ning mida teevad igapäevaselt Eesti rahvusliku lennufirma Nordica pardal töötavad inimesed, räägivad lähemalt salongipersonali juhtiv Anneli Tüür ja stjuardess-instruktor Meelike-Enel Andrejeva.

Nordica salongipersonali tööpäev sisaldab praegu enamasti kahte lendu ehk nelja sektorit, rääkis Anneli. «Üks sektor on lend punktist A punkti B, mis tähendab, et enamjaolt jõuavad kõik töötajad õhtuks tagasi koju, mille üle on eriti rõõmsad pereinimesed. Maksimaalselt on salongipersonali töönädalas 60 töötundi ja peaaegu ükski nädal pole sarnane eelmisele, mis tähendab rutiinivaba graafikut ».

Meelikese hinnangul on kodumaises lennufirmas töötamise suurimaks eeliseks see, et kõik tunnevad kolleege nii nägu- kui ka nimepidi ning üheskoos hoitakse kokku nagu üks pere. See on kogenud stjuardesside arvates suur erinevus ja eelis, võrreldes maailma suurimate lennufirmadega, sest sa tead enda kolleegi tugevusi ja millist rolli ta täidab. Ka aitab kolleegide lähedusele kaasa tõik, et igal lennureisil on pardal kaks stjuardessi või stjuuardit, kes peavad omavahel tugevalt koostööd tegema.

«Läbi aastate oleme Meelikesega koos läbi käinud sõna otseses mõttes tulest ja veest, me oleme naga sukk ja saabas ning vahel oleme arutanud, et oleme tööl kahekesi rohkem aega veetnud, kui oma perega,» naerab Anneli. «Töökaaslane ongi nagu teine elukaaslane,» toetab teda ka Meelika, kes nendib, et ametiks vajalikud õppepäevad, kus tuleb läbida ka tule- ja veekatseid on stjuardesside õppes üheks väljakutsuvamaks osaks, kuid ometigi see lähendab oluliselt meeskonnaliikmeid.

Suurimaks eeliseks lennunduses töötamise juures peavad nii Anneli kui ka Meelike seda, et igal tööpäeval näevad nemad päikest. Enamikel eestlastel seda võimalust iga päev ei ole.

Teiseks toovad kogenud stjuardessid välja, et  tööpäev algab lennuki pardal, mis tähendab, et kodused mured jäävad maa peale ja päeva lõppedes ei ole võimalik tööd koju kaasa võtta.

«Tänast probleemi ei saa lahendada homse lennuga,» lausub stjuardesside juht Anneli. «Ka kogenud salongipersonal õpib igal lennul ja iga päev. Pole isegi oluline, et kogu aeg on sama töö, reisijad ja lennuliinid. See kogemus ja emotsioon, mida salongipersonal iseenda jaoks saab, on erakordne,» lõpetavad staažikad stjuardessid üksteise lauseid.

Kuigi salongipersonaliks tahtjaid on palju, jäävad sõelale siiski vähesed. Põhjuseks eelkõige nii tänapäeva valikute rohkus kui ka ebareaalsed ootused elukutsele. «Mitmed potentsiaalsed stjuardessid, kellel on isiklik lennukogemus ookeani taga, on kandideerides pettunud, sest glamuuri on euroopakeskseks, rahvuslikus lennufirmas vähe, rääkimata väikesematest lennukitest,» tõdes Anneli ja lisas, et seetõttu ongi mõistlik alati enne elukutse valikut põhjalikumalt selle kohta uurida.

Põnevad katsed

Nordicasse võtab praegu stjuardesse ja stjuuardeid tööle Nordic Crew Management. Tööle saab kandideerida alates 18. eluaastast ja kandidaadil peab olema keskharidus, hea tervis, ujumisoskus ning eesti ja inglise keele oskus.

«Kui kandidaadid on intervjuu käigus välja valitud, järgneb sellele arstlik kontroll, mis väljastab salongipersonali tervisetõendi. Seejärel järgneb narkotest ning lisaks ka taustauuring iga kandidaadi kohta. Pärast seda algab treening, mis kestab vähemalt kuu aega ja koosneb vastavalt nõuetele nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast, millele lisanduvad veel praktikalennud ning kontrolllend. Õppetreeningu lendude ajal on tulevane stjuardess/stjuuard praktikandina pardal ning tema tegevust jälgib instruktor,» selgitab Anneli, kes on aastaid ka ise praktikante koolitanud ja juhendanud.

Meelikese hinnangul on stjuardessiks õppimise protsessi kõige väljakutsuvateks osadeks just praktilised treeningud, mis samas valmistavad salongipersonali ette nii oskuste kui ka vastutustunde osas.

«Õppeprotsessi jooksul mängitakse läbi nii päris tulekahju kustutamine, lennuki avariimaandumine, evakuatsioon kui ka muud võimalikud konfliktiolukorrad lennuki pardal, et salongipersonal oleks sada protsenti valmis võimalikeks ootamatuteks olukordadeks,» kirjeldas Meelike.

Anneli sõnul on nii õppeprotsessis kui ka igapäevases tööelus oluline, et stjuardess suudaks teha mitmeid asju korraga, tagada reisijate heaolu, kuulda kaptenite jagatavat infot ning mõelda ka samal ajal juba hetke pärast teostatava tegevuse peale. «Pardal töötades peavad korraga töötama kõik meeled, samal ajal kui ise tegutsed».

Meelike lisab, et kuigi õppeprotsess võib tunduda väljakutsuv ja isegi raske, siis pigem on see ettevalmistus eluks ehk mida raskem on treeningul, seda paremini sa tunned end tööelus.

Kui treeningud on tehtud ja praktika läbitud, siis saab minna lennuki pardale õpilasena. Pärast praktilisi lende saab stjuardess iseseisva lennuloa. «Lisaks salongipersonali väljaõppele toimub igal aastal värskenduskursus, et meelde tuletada nüansid, mis igapäevatööl võivad muidu ajapikku tuhmuda,» täiendab Meelike.

Viimased paar aastat on salongipersonali tööd mõjutanud nii lennuõnnetused kui ka terrorism Euroopas. Kogenud stjuardesside sõnul pole keegi nende uudiste peale lahkumisavaldust andnud ega tööle tulemata jätnud, vaid pigem on see tekitanud neis arusaamise, et tööd tuleb teha palju põhjalikumalt ja keskendunumalt. «Oleneb inimese psüühikast, ega see nüüd päris rivist välja ei löö, aga eks see tekitab mõneks ajaks mõnevõrra ebakindlama tunde küll,» tõdevad paarikümne aastapikkuse töökogemusega stjuardessid.

Mõlemad naised lükkavad ümber telesarjadest tekkinud müüdi, et pardateenindaja võib olla vaid noor modellivälimusega neiu. «Nii nagu igal teenindaval ametikohal on ka lennunduses oluline korrektse välimus, keelteoskus, hea suhtlemisoskus ja ka lai silmaring, kuid salongipersonali sobivad ühteaegu nii vallalised noored maailmaavastajad kui ka elukogenud pereinimesed,» nendib Anneli. Meelike lisas samas, et meeste osakaal pardameeskonnas võiks ometigi suurem olla, sest meeste oskused ja kogemused annavad alati lisandväärtust juurde. «Meestel tasub salongipersonali elukutset tõsiselt kaaluda, sest siin on väljakutseid, mida ületada,» rõhutas Meelike.