Miks lendavad lennukid nii kõrgel?

Lennuk Foto: Vida Press

Ilmselt ei ole enamik lennureisijaid kunagi mõelnud, miks tõustakse alati umbes kümne kilomeetri kõrgusele, kuid sellel on oma kindel põhjus. 

Selleks, miks lennukid nii kõrgel lendavad, on palju põhjuseid, vahendab Telegraph.

Mida kõrgemal, seda parem

Üks peamisi põhjuseid, miks lennukid kümne kilomeetri kõrgusele tõusevad on, et õhk muutub iga ülespoole tõustud meetriga õhemaks ning lennukid saavad seal seega kergemini ja kiiremini liikuda. Nii kulutatakse ka vähem kütust ja säästetakse raha.

Kõige parem lennukõrgus on 10,6 ja 12,8 kilomeetri vahel. Kui minna kõrgemale, muutub õhk juba liialt hõredaks ning kui laskuda madalamale, siis on õhu takistusjõud jälle liiga tugev. Optimaalne lendamiskõrgus on seotud ka lennuki raskusega, raskemad lennukid lendavad madalamal ja kergemad kõrgemal.

Kui kõrgel lennukid lendavad?

Nagu öeldud, lendavad lennukid tavalisel kümne kilomeetri kõrgusel. Võrdluseks, Džomolungma on 8800 meetrit kõrge, väikelennukid lendavad kolme kilomeetri kõrgusel, helikopterid 2400 meetri kõrgusel, enamik parte ja hanesid kahe kilomeetri ja laululinnud 1,2 kilomeetri kõrgusel.

Kõige efektiivsem oleks lennata siis, kui lennuk saaks pidevalt kõrgust suurendada, kuna lennuki kaal pidevalt kütuse kulutuse tõttu langeb ning ühtlasi hõreneb ka õhk. Kuna see aga võimalik ei ole, siis on igal lennukil oma optimaalne lennukõrgus, kus lennuk kulutab kõige vähem kütust.

Concorde lendas aga palju kõrgemal, 15 kuni 18 kilomeetri kõrgusel. Selle kiiruse juures, millega Concorde lendas, sai ta pidevalt tõusta.

Milline on seal ilm?

Mitme kilomeetri kõrgusel lendamine aitab vältida ka halba ilma, mille maa peal liiklejad peavad ära kannatama. Lennates näeb ilma erinevust vägagi selgelt, kui pealpool pilvi lennates paistab päike ja on sinine taevas, kuid kui laskudes maapinnale võib olla vaja taluda ka vihmasadu.

Troposfääris leiab aset enamik meid mõjutavaid ilmastikunähtusi. Lennukitele meeldib sõita aga stratosfääris, kus on kindlasti ka vähem turbulentsi.

Suure liikluse vältimine

Nii kõrgel on võimalik vältida ka ülejäänud lennuliiklust, mida tekitavad peamiselt väikelennukid ja helikopterid. Lisaks saab nii eemale hoida ka putukatest ja lindudest. Väikelennukitel ei ole ühtlase rõhuga salongi, mistõttu on nad sunnitud madalamal lendama, kui nad tõuseks kõrgemale, peaksid piloodid kandma hapnikumaske, et teadvusel püsida.

Hädaolukorras on kõrgus abiks

Kui lennukiga juhtub midagi halba 10,6 kilomeetri kõrgusel, on piloodil aega sellele veel ka reageerida. Kui midagi peaks juhtuma madalamal, on tegutsemisaeg väiksem ning õnnetust võib olla raskem vältida.

Lennuki saab õnnelikult ka maandada juhul, kui mõlemad mootorid on seiskunud, mistõttu on eriti oluline, et piloodil oleks piisavalt aega selleks vajalikke ettevalmistusi teha.

Kui külm nii kõrgel on?

Mida kõrgemale minna, seda külmemaks läheb, seda vähemalt kuni 12 kilomeetrini. Kui maapinnal on õues 20 kraadi sooja, siis 10,6 kilomeetri peal on temperatuur -54 kraadi ja 12 kilomeetri kõrgusel umbes -57 kraadi.

Kas on olemas miinimumlennukõrgus?

Kuigi teoreetiliselt võiks lennata täpselt nii madalal, et ühtegi maja või mäge ei riiva, kuid lennukõrgust reguleerivad siiski seadused, mis väga madalal lendamist keelavad. Nendel seadustel peavad pingsalt silma peal hoidma peamiselt väikelennukite piloodid.

Ükski lennumasin ei tohi liikuda hoonestatud ala kohal madalamal kui 304 meetrit ning  ühtlasi ei tohi ühegi inimese, auto või ehitise kohal lennata madalamal kui 152 meetri kõrgusel.  Ühest küljest on need reeglid sisse seatud turvalisuskaalutlustel, kuid oma rolli mängivad ka keskkonnasäästlikkus ja müra.

Piloodid peavad kindlustama, et kui lennuki mõlemad mootorid peaksid töötamise lõpetama, on neil piisavalt aega, et maandumispaik inimestest evakueerida. Need reeglid ei kehti õhkutõusul ja maandumisel.

Kas on olemas ka maksimaalne lennukõrgus?

Kuigi maksimaalset lennukõrgust paika pandud ei ole, siis kui minna liialt kõrgele, muutub õhk väga hõredaks ja mootoritel on raskem töötada ning keerulisemaks muutub ka kommunikatsioon maa peal oleva personaliga.

Kõige kõrgemal on lennatud 37,6 kilomeetri kõrgusel. 1997. aastal võttis Alexandr Fedotov selle hulluse ette sõjalennuki MiG-25Miga.