Turistid räägivad, kuidas nad Tais petta on saanud

Turistide hulgas populaarne transpordivahend tuk tuk Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Viimastel aastatel on Kagu-Aasias paiknev Taimaa muutunud eestlaste seas eriti populaarseks puhkusekohaks, kuhu mõned on reisinud suisa mitmeid kordi. Tasub aga tähele panna naeratuste maal varitsevaid ohtusid, mis võivad puhkuse sootuks rikkuda. 

Tõenäoliselt pole suurem osa eestlastest Taimaal midagi halvamaigulist kogenud. Mõningad negatiivsed juhtumid on siiski esinenud ja neist tasub õppida.

Varastatakse suisa avalikult

Viis aastat Tais elanud Arne õppis ajaga kohalike trikke tundma. Ta toob ühe näite hotellis ööbimisest. Ise oma toas olles lubas ta koristaja tuba koristama. Ta märkas, et koristaja laseb silmadel liiga agaralt ringi käia, tõstab kõik kotid üles ja piilub sisse ning vaatab kappidesse. «Mõistsin, et midagi otsitakse, ja lasin asjadel lihtsalt juhtuda. Mul oli sularaha peidetud padja sisse ja öökapile ühe raamatu vahele olin jätnud 2000 bahti (ca 55 eurot),» räägib Arne. Koristaja võttis raamatu ja läks sellega nurga taha. «Mõne hetke pärast tuli ta tagasi, pühkis raamatult tolmu ja pani selle öökapile. Kui tuba sai koristatud, vaatasin kohe raamatu vahele, raha oli kadunud.» Arne küsis kohe koristajalt, kus raha on. Too vastas, et ei tea sellest midagi, ja lubas isegi oma ID-kaardist foto teha.

Arne nuputas, kuhu koristaja raha võis peita, ja taipas, et raha võib olla prügikotis. «Koristaja asus juba lahkuma, kui võtsin prügikoti, mida ta püüdis meeleheitlikult mult ära krabada. See läks katki ja sealt mu raha välja pudeneski,» meenutab Arne. Ta helistas Pattaya turismipolitseisse, nemad soovisid rääkida ka koristajaga. Telefoni teel viidi läbi juurdlus. «Koristaja väitis, et raha kukkus kogemata prügikotti. Kuna vargust polnud politsei meelest toimunud, ei vaevunud nad isegi toimikut avama. Helistasin ka aukonsulile, kes ütles mulle, et ärgu ma olgu naiivne – see on nii tavaline asi,» räägib Arne. Ta ei tahtnud aga jonni jätta ja pöördus koos koristajaga jaoskonda. «Sealt kinnitati mulle veelkord, et see juhtus kogemata, ja et pealegi lubasin ma ise ta enda tuppa koristama.»

Tai loodus on Arne sõnul küll väga ilus ja enamik inimesi toredad. «Aga neil on teistmoodi arusaamad ja tegelikult pressivad nad igasuguste jamade puhul isegi üksteiselt raha välja. Nad on tihti lapsikult ebaadekvaatsed ja kõik välismaalased on nende silmis väga rikkad. Arvatakse, et kui oled valge nahaga, on sul ilmselt väga palju raha,» märgib ta.

Isegi valvas olles võidakse sind ninapidi vedada

Maarja ja Martin rändasid Taisse mullu detsembris Kambodžast, sihtkohaks piiri lähedal asunud Koh Changi saar. «Võtsime Trati linnast takso, juht sõidutas meid ilmselt oma sõbra juurde, kust saime osta edasi-tagasisõiduks praamipiletid,» jutustab Maarja. Tol hetkel ei mõistnud ta piletimüüja tungivat pealekäimist sadama alale jõudes hoolikalt jälgida, et kontroll võtaks ära kollased piletid, mitte sinised tagasisõidupiletid. «Istusime järgmisesse taksosse ehk veoauto kastis olevatele pinkidele. Umbes pool kilomeetrit enne sadamakaid oli piletikontroll. Kõik käis nii kähku, sekundi murdosa jooksul võttis pileteid kontrollinud naine mul peost just need sinist värvi tagasisõidupiletid. Meie istusime autokastis ja hetkega pühkis auto kohapealt minema,» meenutab Maarja. Märganud, et oli tagasisõidupiletitest ilma jäänud, tagus ta vastu auto kabiini, et juht seisma jääks, aga auto ei peatunud. «Olin hämmingus! Saatuse tahtel tuli mõne aja pärast aga seesama naine sadamakaile, pöördusin tema poole ja näitasin, et mul on alles piletid, mis ta oleks pidanud mu käest ära võtma, ja püüdsin selgitada, et ta võttis minult tagasisõidupiletid. Naine kehitas vaid õlgu, asja tuli selgitama veel kaks meest. Kõik püüdsid mind veenda, et mitte midagi pole valesti ja kõik on hästi,» jutustab Maarja. Loomulikult oli neid ninapidi veetud ning nad pidid saarelt lahkumiseks hiljem uued piletid ostma.

Sellega Koh Changi seiklused ei lõppenud. Maarja ja Martin valisid saarel majutuse hinna järgi ning toredad noored inimesed pakkusid oma majapidamises neile soodsalt tuba. Eestlaste ära olles varastati toast väike kott koos peegelkaameraga, nutitelefon, rahakott ja Martini kaks spordisärki. «Õnneks jäid alles seljakoti põhjas eraldi kilekotis olnud mustadesse sokkidesse peidetud sularaha ja varupangakaardid. Käisime pärast seda intsidenti kolmes politseijaoskonnas, aga meie muret ei võtnud keegi kuulda, vaid meid püüti veenda selles, et Tais selliseid asju ei juhtu ja Tai inimene ei varasta,» meenutab Maarja.

Sekeldusi tuli ette ka Pattaya hotellides. «Olime ühes hotellis juba mitu ööd olnud ja maksime igal hommikul järgneva öö eest ette, kuid ühel hommikul hakati meilt nõudma toa eest tunduvalt suuremat tasu kui seni. Me polnud topeltsummaga nõus, pealegi oli hotell peaaegu inimtühi. Ei jäänudki muud üle kui omale uus elamine otsida,» jutustab Maarja. Ta lisab, et reisi lõpuks olid nad Tai sekeldustest nii väsinud, et lugesid päevi ja tunde koju väljuva lennuni. «Nägime saarel pealt intsidenti, kus politsei hoidis ühel mehel midagi vastu kaela ja see mees viidi sularahaautomaadi juurde, teised kaks politseinikku vaid naersid kõrval ja pildistasid seda. Kohati oli meil päris hirmus,» tunnistab Maarja.

Petuskeemid tehnika rentimisel

Probleeme on eestlastel tekkinud ka tehnika rentimisel. Raul puhkas sõpradega Phuketil ja nad rentisid merel sõitmiseks jetid. Need olid üsna päevinäinud. Pärast lõbusõitu süüdistati eestlasi jettide lõhkumises ja kriimustamises. «Need olid juba varem kriime täis ja me olime endis täiesti kindlad, et meie neid ei lõhkunud. Tekkis suur ja sõnakas vaidlus,» meenutab Raul. Meestelt nõuti ühe jeti kohta ligi 1200 euro suurust kahjutasu. Vaidlusega jõuti välja politseijaoskonda. «Kuna me polnud nõus nii suurt summat maksma, toodi uuesti kohale ka jett, et politsei juuresolekul hinnata väidetavalt tekitatud kahjusid. Aga kohale toodi hoopis teine masin, mida me polnud näinudki,» räägib Raul. Kahjusumma muudeti pika kemplemise peale väiksemaks, aga meestel ei jäänudki lõpuks muud üle kui maksta. Igaüks neist umbes sada eurot. «Politsei vihjas sellele, et neil on meie pärast hirm, ja soovitas raha ära maksta,» lisab Raul. Vihje tähendas seda, et kui nad ei maksa, võib väljaspool jaoskonda nendega ehk midagi halba juhtuda.

Rollerit, autot või muud tehnikat rentides tasub alati enne sõiduvahendi vastuvõtmist koos rendileandjaga teha masinast detailsed fotod, et vältida hilisemaid vaidlusi. Kontrollima peab ka masina tehnilist olukorda: rehvid, pidurid, erinevad loksud. Tihti küsib rendileandja pandiks passi, aga seda ei tohiks kunagi anda. Püüdke läbi ajada passi koopia, aegunud passi või ID-kaardiga. Rendileping tasub alati väga hoolega läbi lugeda ja uurida, mis juhtub siis, kui sõiduvahendiga õnnetusse satud või see ära varastatakse. Õnnetusse sattudes kipub süüdlaseks olema alati turist. Põhjendus: kui turisti ehk sind poleks seal olnud, poleks ju ka õnnetust juhtunud.

Eesti juhiload Tais ei kehti, ka rolleriga sõitmiseks on vaja rahvusvahelist juhiluba. Suurema kubatuuriga rolleri (üle 50 cc) juhtimiseks peab lubadel olema ka A-kategooria. Politsei korraldab tihti reide lubade olemasolu kontrollimiseks. Nende puudumisel küsitakse kohapeal umbes 14–22 euro suurust trahvi. Kes kipub vaidlema, peab trahvi hiljem tasuma ametlikult politseijaoskonnas.

Kindlustusfirmadeni jõuab vargusejuhtumeid vähe

Reisikindlustust pakkuvate Eesti kindlustusfirmadeni jõudis möödunud aastal Tais vargustega seotud kahjujuhtumeid väga vähe. «Politseiga meil probleeme pole olnud. Pigem vastupidi, kui asi puudutab liiklusõnnetusi. Meie andmetel on kohalik politsei väga varmas kontrollima alkoholiga seotud teemasid, mis paljudele turistidele ei pruugi aga meeldida. Kindlustus ei pruugi kahju hüvitada, kui õnnetuse juhtumisele aitas kaasa joobeseisund,» lausus If kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss.

Salva reisikindlustuse osakonna juhataja Epp Ulfsaku sõnul reisivad eestimaalased Aasiasse, sealhulgas Taisse üha enam, mistõttu on sagenenud ka sealsed kahjujuhtumid. Suur osa neist on siiski seotud tervisehädade ja traumadega. «Tervisekindlustuses on kõige suuremad väljamaksed olnud liiklusavariide tõttu tekkinud traumade ravikuludeks,» märgib Ulfsak. Ta lisab, et politsei tõendeid vajavad nad põhiliselt pagasi röövimis- ja vargusjuhtumite tõendamiseks, liiklusavariide ning kuritegudega seotud kahjujuhtumite käsitlemiseks. «Tõendite hankimisel ei ole meie klientidel seni probleeme tekkinud,» kinnitab Ulfsak.

PZU kindlustuse reisi- ja isikukahjude kahjukäsitluse grupi juht Geily Kalt tõdeb, et neil on Tais toimunud vargusejuhtumeid ette tulnud küllalt vähe ning puudub ka info, et mõni klient oleks kohaliku politseiga asjaajamisel hätta jäänud. «Kohalik  politsei on harjunud, et klient vajab varguse puhul kindlustuse jaoks tõendit ja see antakse välja kergekäeliselt. Kas kliendil tuleb politseile tõendi eest ka midagi tasuda, selle kohta meil andmed puuduvad,» sõnab Kalt.

Ta kirjeldab, et varasemast on teada üks kord, kus kohaliku piirkonna politsei ei mõistnud inglise keelt ja palus kliendil varguse registreerimiseks pöörduda Bangkokki, kus olevat turistide probleeme lahendav osakond. Seega võib juhtuda, et mitte igas piirkonnas ei saa politseist abi. «Korruptsiooni esineb seal tõenäoliselt ikka, kuna selles piirkonnas on see paraku tavapärane. Pigem võiks öelda, et tegemist pole ainult Tai probleemiga. Aafrika ja Aasia riikides esineb üleüldist raha-eest-saab-kõike-mõtlemist palju. Alati tasuks olla tähelepanelik ja võimalusel paluda reisiabipartnerilt nõu ja juhiseid, kuhu ja millise asutuse poole pöörduda,» lisab Kalt.