Antiikaja mehed kummardasid Aphroditet ja tema austamiseks seksisid ka Aphrodite templite teenijannadega.
Praegune rannakuurort oli iidse seksiturismi sihtkohaks
Sel aastal on Paphos Euroopa kultuuripealinn, kuid põhjust Küprosele reisimiseks leiab teisigi. Kouklia linnakeses asub Vahemere piirkonna üks tähtsamaid templeid armastuse jumalannale, vahendab BBC.
Tänapäeva Küprosel kasutatakse Aphrodite nime ära kõiges, alates autorentidest ning lõpetades majutusega, kuid enne meie aja arvamise algust kasutati ta nime üsna teisel põhjusel. Palverändurid, kes tulid templisse, hüüdsid ta nime enne, kui astusid vahekorda templi teenijannadega.
Templisse vooris kohale ohtralt mehi, kes mitte ainult ei tahtnud armastuse jumalannat kummardada vaid maitsta ka muidu keelatud vilju, sest seal ei olnud seksimine võõrastega mitte ainult võimalik, vaid lausa kohustuslik.
Herodotose kirjutistes seisis ka, et iga naine pidi vähemalt korra elus templis käima ja seal võõraga vahekorda astuma. Naised ei tohtinud aga tasust keelduda: kui võõras oli oma valiku teinud ja raha naise sülle visanud, ei tohtinud naine enam tehingust keelduda ning oli sunnitud võõraga templi ees vahekorda astuma. Kirja oli pandud ka see, et mõni koledam naine pidi aastaid ootama enne, kui mõni võõras ta välja valis.
Kuigi rituaal keelati lõpuks ära, siis mälestus sellest kestis ning traditsioonide kohast käitumist jätkati salaja pikalt. Veel 1336. aastal kirjutas Saksa preester Ludolph Suchenist paganlikest palverännakutest Paphosesse ja hoiatas, et Küprose pind õhutab meeste iha.
Aphrodite ei olnud kuulus ainult oma ilu, vaid ka paljude kaaslaste poolest. Sandro Botticelli tuntud maalil on näha, kuidas vahutavas meres sündinud ning Uranuse maha lõigatud peenisest tehtud kaunitar kaldale uhutakse. Veel tänaseni on küproslased sellest naisest ning lugudest nii lummatud, et kõikidele turistidele näidatakse paika, kus Aphrodite merest tõusis.