/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/01/6396995t1hd2f4.jpg)
Väikestel lennukitel on suurte ees eeliseid, alustades sellest, et nad saavad maanduda väiksemates lennujaamades, kuid sageli kaasneb sellega ka mitu olulist miinust.
Miks tõusevad suured lennukid õhku väikestest sujuvamalt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui suurte lennukitega on õhkutõus niivõrd sujuv, et seda ei ole peaaegu tundagi, siis väikestes lennukites vajud kohe istmesse ja õhkutõusu maha magada on üsna võimatu. Teoreetiliselt peaksid aga kõik õhkutõusud olema sarnased, vaatamata sellele, millise lennukiga sõidad, vahendab Travel and Leisure.
«Muidugi sõltub õhkutõus ka piloodist, kuid need protseduurid on nii täpsed, et piloot mõjutab lennu kulgu üsna vähe,» ütles piloot John Cox. See, kui palju reisija õhkutõusu tunnetab, sõltub ikkagi füüsikaseadustest ning lennuki disainist. Nii mängib rolli nii aerodünaamika, mootorid kui ka rehvid.
Lennukid suudavad õhus püsida tänu mootoritele, mis liigutavad lennukit edasi ning tõukejõule, mille tekitavad hästi kujundatud tiivad. See, kui palju tõukejõudu lennukile mõjub, sõltub lennuki kujust, suurusest, kaalust ja kiirusest. Suured lennukid on raskemad ning seega nad kiirendavad aeglasemalt, mille tõttu tekib ka tunne, et lennuk tõuseb õhku sujuvamalt.
Teine põhjus on ka see, et suurtel lennukitel on rohkem mootoreid, mis muudab nad ka raskemaks ning jällegi mõjutab see suuresti õhkutõusu sujuvust. Samamoodi võib võrrelda autot ja mootorratast. Kui mootorratastel on vaid kaks ratast ja iste, siis autodel on laiad istmed, uksed ja aknad. Isegi kui neil on sarnased mootorid, siis mootorratas on kergem ja seetõttu saab ta kiiremini liikuda.
Suurt vahet tunnetab sõitja ka siis, kui sõidetakse läbi august. Mootorrattal on seda palju rohkem tunda kui autos. Samamoodi on ka lennukitega. Suuremad lennukid kaaluvad rohkem, mistõttu ei ole ka iga väiksemat turbulentsi tunda.
Tegelikult mõjutab õhkutõusu sujuvust ka visuaalne efekt ehk inimesed on maast kõrgemal ning seega ei taju nad kogu seda protsessi nii tugevalt. Meie silmad petavad meie aju ning nii arvamegi, et väiksemas lennukis on hullem õhku tõusta, kuigi tegelikult on kogemused üsna sarnased.