Kuidas rääkida reisilugusid nii, et see teisi huvitaks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sõbrad
Sõbrad Foto: SCANPIX

Puhkuselt naastes küsivad teised sageli, kuidas reis möödus. Sellele on aga raske vastust anda nii, et lähedasi sinu vastus ka tõeliselt köidaks. 

Hiljuti avatud teadustööst selgub, et inimestele ei meeldi kuulata uudseid lugusid. Pigem eelistatakse kuulata lugusid tuttavatest asjadest, et tekiks võimalus jutustajaga samastuda, vahendab Travel and Leisure.

Psychological Science teadusajakirjas avaldatud uuringu käigus paluti osalejatel vaadata lühikest videot. Seejärel pidid nad video sisu ümber jutustama isikutele, kellest mõni oli videot juba näinud, teine aga mitte.

Üllatuslikult selguski, et jutustuse kuulamist nautisid enim need, kes olid ise videot näinud. Kuigi võiks arvata, et uudsus pakub rohkem põnevust ning kui oled teemaga juba tuttav, muutub jutustus igavaks, siis oli tulemus hoopis vastupidine.

Selle nähtuse põhjustajaks ei ole aga kadedus, pigem on probleem selles, kuidas inimesed üldse lugusid räägivad. «Jutustades jäetakse palju rohkem infot välja, kui seda edasi antakse ja kuulajad saavad loost täielikult aru vaid siis, kui neil on põhjalik taustateadmine, mis aitab lünki täita,» kirjutati artiklis.

Selle loogika järgi eelistavad sõbrad kuulata lugu sellest, kuidas käisid maal vanaema juures, mitte sellest, kuidas veetsid kaks nädalat vihmametsas matkates. Vanaema loo juures suudavad kuulajad ise täita vajalikud lüngad detailidega, mille jutustaja välja jätab.

Kuigi kuulajad võivad olla kaugemate lugude suhtes esialgu innukamad, muudab loo rääkimise viis selle nende jaoks vähem huvitavaks.

Siiski ei tähenda see, et keegi ei viitsiks reisilugusid kuulata. «Üks peamine põhjus, miks inimesed üksteise jutte kuulavad, on uue informatsiooni saamine. Nad soovivad õppida uute linnade kohta, mida nad kunagi külastanud ei ole, raamatute kohta, mida nad lugenud ei ole, ja toitude kohta, mida neil ei ole olnud õnne maitsta,» seisis uuringus.

Seega tahavad kuulajad jutustusest midagi õppida ning tõeline katsumus on leida tasakaal uudse ja tuttava rääkimise vahel. Uudsed jutud on huvitavamad vaid siis, kui neid hästi rääkida, kuid sageli eeldatakse, et kuulaja teab isegi üsna palju ja nii jäetakse ohtralt olulist informatsiooni ütlemata.

Rääkijad muretsevad sageli liiga palju, et nad tüütavad oma jutuga kuulaja ära või ajavad nad segadusse ning seetõttu üritatakse lugu rääkida võimalikult lühidalt. Kui reisist rääkida, tuleks seega mõelda läbi, mida ise enne puhkust oleksid tahtnud sihtkohast teada ning kindlasti ei tasu detailidega kokku hoida. 

Tagasi üles