Eestlased toovad reisilt kaasa keelatud loomanahkasid

Turismimess 2017 Foto: Johanna Vahuri

Sel nädalavahetusel toimuval Eesti suurimal reisimessil Tourest on tänavu väljas ka keskkonnaministeerium, kes üritab inimesi keelatud esemete teemal harida. 

Kui mõni aasta tagasi tõid eestlased sageli reisidelt kaasa pudelis madusid või topiseid, siis need ajad on nüüd möödas, sõnas keskkonnaministeeriumi esindaja. Nüüd toovad reisijad usinasti koju kaasa kõiksugu nahast kotte ja rahakotte ning ka rahvameditsiini tooteid, salve, pulbreid ja tablette.

«Üldiselt kehtib selline põhimõte, et kui mingi taim või loom on looduskaitse all, siis on automaatselt ka kõik, mis sellest loomast või taimest saadud, samuti looduskaitse all ning sellega kauplemiseks või selle üle piiri viimiseks on vaja eriluba,» selgitas esindaja. «See võib tunduda bürokraatlik, kuid see ongi keeruline selleks, et takistada keelatud kaubandust».

Eraisik peab sageli saama selle loa nii riigist, kust kaup ostetakse, kui ka riigist, kuhu see tuua soovitakse. Kui aga osta toode mõnest sertifitseeritud poest, kust antakse kaasa vastavad dokumendid, siis Eestist enam luba vaja ei ole, kui tegu ei ole just mõne looduskaitse all oleva looma või taime tootega.

Tavaliselt juhtub aga nii, et mõni kaunis maonahkne rahakott ostetakse turult või tänavanurgalt suvaliselt müüjalt, kaasa ei saada mingeid dokumente ja ka ostja ise ei oska täpselt öelda, millest toode tehtud või kust pärit on.

Konfiskeeritud esemed lähevad hävitamisele. Alles jäetakse vaid üksikud eksemplarid, mida saab kasutada inimeste edasiseks harimiseks. Nii on mõned topised leidnud endale uue kodu muuseumis, kus neid samuti külastajate harimiseks kasutatakse. Tavakasutusse või müüki need esemed kunagi ei lähe, kinnitas keskkonnaministeeriumi esindaja.

Lisaks sellele, et reisija jääb oma ostetud tootest ilma, peab ta sageli maksma ka kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Kui keelatud kaubaga peaks vahele jääma aga juriidiline isik, ulatuvad trahvisummad juba 32 000 euroni. Veel saab määrata ka keskkonnakahju ning selle eest tasu nõuda, arvestades siis nii kauba kogust kui ka selle tootmisel kasutatud toorainet.

Eestlased toovad siiski sageli keelatud kaupa kaasa tahtmatult. Üle maailma on kaitse all üle 30 000 liigi ja inimesed ei tea neid. Eestis on 37 liiki käpalisi, mis on kõik looduskaitse all ja sedagi ei teata, tõi esindaja näiteks. Seetõttu ei saa ka loota, et teatakse kõiki teisi kaitse all olevaid liike.

Lennujaamas toimub rikkujate tabamiseks pisteline kontroll, mille aluseks on põhjalik riskianalüüs. «Kõiki me kontrollida ei suuda ja seaduskuulekat isikut ei ole vaja ka koormata,» kinnitas keskkonnaministeeriumi esindaja.

Kindlasti ei tohiks suveniire osta turult või tänavanurgalt. Kui osta, siis ametlikust poest, ning kaasa tuleks küsida ka sertifikaat. 

Igal aastal tuuakse kümneid keelatuid nahast esemeid, kuid karurasvasalvide toomine on lausa igapäevane ning muutunud piirivalvuritele rutiiniks.

Kui tekib kahtlus, saab alati küsida keskkonnaministeeriumilt, kas toode on lubatud ning kui suures koguses. Selleks võib ministeeriumisse helistada, saata kirja või isegi kasutada Facebooki abi.