Jaapani vulkaanisaartest saastunud väikeste Šotimaa poolsaarteni – Express avaldas nimekirja maailma kõige ohtlikumatest saartest.
Kuus maailma ohtlikemat saart: kas julgeksid neid külastada? (2)
Rahulik puhkus muust kärast eemal oleval saarel – tundub nagu täiuslik plaan. Olenemata sellest, kas plaanid külastada kohalikku kaluriküla või troopikaranda, peaksid hoolega sihtkohta kaaluma, sest mõni saar võib hoopis ohtlikuks osutuda. Ohtlikkus ei pruugi väljenduda saare poliitikas või terroriohus, vaid hoopis looduses ja loomades.
Izu saared, Jaapan
Saarestik koosneb seitsmest vulkaanilisest saarest, mis asuvad 450 kilomeetri pikkuse Fuji vulkaanivöö alas. Saartel on tunda tugevat vulkaanisaartele iseloomulikku väävli lõhna. 2000. aastal läks väävli lõhn nii kangeks, et elanikud evakueeriti. Kuigi viie aasta pärast lubati nad tagasi, peavad Miyakejima saare elanikud kandma alati maske.
Gruinardi saar, Šotimaa
Šotimaa rannikust eemal asub pisike ovaalne saar, mis on tembeldatud üheks maailma ohtlikumaks. Keegi pole sellel kahe kilomeetri pikkusel ja 800 meetri laiusel «Siberi katku» saarel oma elu sisse seadnud, sest II maailmasõja aegu kasutati saart antraksi biorelvade testimiseks. Maapind sai nii reostatud, et biorelvade jääke leiab pinnasest siiani ja pool sajandit ületas ohutase igasugused piirid.
Ilha da Queimada, Brasiilia
Sao Paulo rannikust 32 kilomeetri kaugusel asub saar, mida tuntakse ka Madude saare nime all, sest seal elab tuhandeid mürgiseid roomajaid, kaasa arvatud surmav Golden Lancehead Vipers. Brasiilia merevägi on lausa keelanud inimestel sinna minna.
Saba, Holland
Saba kuulub ametlikult Hollandile, kuid asub hoopis Kariibi meres, Väikeste Antillide saarestikus. Saba saar on tuntud kui enim hiiglaslikke torme üle elanud koht tervel maakeral ja seda alates 1851. aastast.
Bikini Atoll, Marshalli saared
Kuigi Bikini Atoll on turistide seas üsna populaarne ja kuulub ka UNESCO maailmapärandisse, siis on tegelikult tegemist ikkagi ohtliku sihtkohaga, sest aastatel 1946 ja 1958 katsetati seal tuumarelva.
1987. aastal tunnistati saare radiatsiooni tase piisavalt ohutuks, et seal elada, siiski toit, taimed ja maapind on endiselt reostunud. Kohati on saare reostus väljendunud ebanormaalsetes rasedustes. Kõik, kes saart külastavad, ei tohiks kindlasti süüa kohapeal kasvanud vilju.
North Sentineli saar, Andamani saarestik
Põhja-Sentineli saart katab tihe mets ja see tundub kui piltilus koht, mida külastada. Saar on elukohaks Sentinelsi põlisrahvale, kes on üks viimastest hõimudest moodsa maailma keskel. Võõraste vastu nad igatahes sõbralikud pole, kõik, kes on proovinud saarele siseneda, on siiani langenud rünnaku ohvriks.