Mida tuleks reisikindlustuse sõlmimisel silmas pidada?

Ka kaduma läinud pagasist tuleks kindlustusfirmale teada anda. Foto: SCANPIX

Eesootavad koolivaheajad kasvatavad oluliselt eestimaalaste huvi nii päikesereiside kui ka suusapuhkuste vastu, mis on taas päevakorda toonud kindlustusega seotud küsimused.

Kuigi inimeste kindlustusalane teadlikkus on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, tuleb ikka ette, et reisil äpardustesse sattudes või enne puhkust haigestudes leitakse, et kindlustus ei ole piisav või puudub sootuks.

Salva reisikindlustuse osakonna juhi Epp Ulfsaki sõnul kasvasid möödunud aastal reisikindlustuse kahjud järsult ning seda eriti reisitõrke osas, mis tähendab, et suur osa väljamakstud hüvitistest maksti ära jäänud reiside korvamiseks.

Kõige sagedamini tuli seda ette vahetult enne reisi mõne pereliikme haigestumise tõttu viirushaigustesse. «Tuleb tähele panna, et reisitõrke kaitse tuleb tervisekindlustusele eraldi juurde sõlmida, vastasel juhul ei saa kindlustus ära jäänud ja juba tasutud reisikulusid hüvitada,» ütles Ulfsak.

Põhiriskid, mida saab katta reisitõrkekindlustusega, on reisi ärajäämine ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi tõttu. Samuti reiside, sh transiitlennule hilinemine, reisi katkemine kindlustatu enda või tema kodumaal viibiva lähisugulase ootamatu haigestumise tõttu. Lisaks saab sõlmida pagasikindlustuse või osta lennuaegade muutumise, katkemise või ärajäämise kaitse kas looduskatastroofi, transpordiettevõtte pankroti või terrorismi korral.

Reisil ette tulevaid juhtumeid ja õnnetusi on väga mitmesuguseid. Kuigi sagedamini tuleb ette viirushaiguseid, siis kõige kallimad ja keerulisemad on juhtumid, mis puudutavad mitut inimest. Näiteks juhud, kui perereisil saab üks pereliikmetest vigastada ning lisaks ravikuludele tuleb ümber vahetada sõidupiletid, tasuda haiglaarved, hüvitada teise pereliikme sealviibimise kulud ja tõsisematel juhtudel ka eritransport koju.

«Hüvitasime mullu mitmete kulukate operatsioonide maksumuse – need olid seotud  kaelalüli nihestuse, infarkti ja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud hulgitraumaga,» lisas ta. Seega tuleks tingimata tervisekindlustust ostes mõelda, kas kindlustussumma on piisav reisisihtkohta ja arvestada võimalikke riske.

«Sageli küsitakse, mida peab tegema või kuhu pöörduma, kui reisil haigestutakse või juhtub mõni õnnetus. Esmalt tuleks välja uurida lähim sobivaim raviasutus. Kui see ebaõnnestub, siis saab alati kindlustusega ühendust võtta, kes soovitavad sobivat haiglat või arsti,» ütles Ulfsak. Kui õnnetus juhtub nädalavahetusel või öösel, siis on telefonitsi kättesaadav alati ka esmaabi koordinaator, kes vajalikes küsimustes nõu annab.

Kindlustuseltsidelt uuritakse ka, millal peab reisil juhtunu kohta teada andma. Kindlustusseltsi tuleks reisil toimunud õnnetusjuhtumist informeerida koheselt, sõltumata kas kaduma on läinud pagas, on jäädud lennukist maha või keegi pereliikmetest on haigestunud. «Kiire ja korrektne teavitamine kergendab juhtumi käsitlemist ja kiirendab kulude hüvitamist. Mis aga veelgi tähtsam, võimaldab ka koheselt kindlustusspetsialistilt nõu küsida,» sõnas ta.