Kuidas toimib lennuki WiFi ja miks seda nii vähe pakutakse?

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennukisalongis Wi-Fit kasutada polegi enam nii ebatavaline.
Lennukisalongis Wi-Fit kasutada polegi enam nii ebatavaline. Foto: PantherMedia

Kõikide hädade kõrval pakuvad lennureisid ka teatavat puhastust, sest sul pole võimalik mõningate õhutundide jooksul vaadata oma e-kirju, sõnumeid või muude äppide teavitusi. Nüüd on aga seegi puhkuse illusioon lõhutud.

Lennureisi WiFi on muutumas kiiremaks ja odavamaks ning uhkematel lennukitel ja lennufirmadel on selle pakkumine juba tavapärane, kirjutas Telegraph. «Vabandust, ma ei saanud su meili kätte, sest olin lennukis» vabandused varsti enam ei tööta. Aga kuidas tegelikult on kilomeetrite kõrgusel võimalik WiFit tekitada?

On kaks võimalust, kuidas internetisignaal võiks seadmeni jõuda. Esimene variant on see, et maa peal olevad mobiilimastid saadavad signaali lennukiantennideni, mis tavaliselt asuvad kereosa põhjas. Õhuruumis ringi liikudes ühendab lennuk ennast automaatselt lähima mastiga, mis tähendab, et internetiühendus sinu arvutis peaks olema katkematu, kui aga lendad näiteks üle suure veekogu, siis võib ühenduse loomine probleemiks saada.

Teine võimalus on kasutada satelliite, mille abil loob lennuk sideme enda ja 25 kilomeetrit kõrgemal asuvate satelliitide vahel ning need omakorda vahendavad signaale Maaga. Need on samad satelliidid, mida kasutatakse näiteks telekasignaalideks, ilma ennustamiseks või salajasteks sõjalisteks missioonideks.

Sinu nutitelefonist jõuab info läbi lennukiantenni lähima satelliidini, sealt maapinnale ning sama teed kaudu tagasi telefoni. WiFi signaal jõuab reisijateni läbi pardal oleva ruuteri.

Ameerika juhib

Mõlemal juhul on Ameerika selles vallas kogu ülejäänud maailmast ees, seega saavad nende lennukitel olla kõige paremad ja odavamad WiFi võimalused.

Aastal 2008, kui Virgin America pardal testiti esimest WiFi teenust, said nad pakkuda seda kiirusega 3 Mbps. Selline kiirus suutis ära katta mõne sülearvuti vajadused ja veebis videote vaatamine oli keelatud. Tänapäeval, kui igal reisijal on vähemalt üks seade, kust lõputult äppe ja muud jälgida, on aga tarvis midagi palju enamat.

Praegu annab satelliidi kaudu ühendamine interneti kiiruseks umbes 12 Mbps, aga nende hooldamine ja uuendamine on väga kulukas, seega on tehnoloogia pisut ajast maha jäänud. Keskmise inglase kodus on interneti kiirus näiteks 28,9 Mbps, seega on lennureisi WiFil veel pikk tee minna.

Miks lennukites kasutatav WiFi nii kallis on?

Tegelikult on kogu tehnoloogia kallis ja seda eriti veel lennukites. Küll aga lisaks antenn lennukile raskust ja sellega seonduvalt tõuseks kütusekulu. Sellised kulutused, aga ka hooldus, jäävad lõpuks ikka kliendi kanda. Teenuse hind on lennukiti erinev, mõni pakub ka tasuta prooviversiooni. Näiteks Emirates firma lennukil on esimesed 10 MB tasuta. Tulevikus on lootust, et ka WiFi ise muutub kiiremaks.

Lennufirmad, mis pakuvad oma pardal WiFit:

  • Emirates
  • JetBlue
  • Norwegian
  • Turkish Airlines
  • Air China
  • Philippine Airlines
  • Hong Kong Airlines
  • Nok Air
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles