Siberis süüakse käbimoosi ja mängitakse pakases jalgpalli

Krismar Rosin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi detsembris on Krasnojarskis päevased külmakraadid keskmiselt 13–17, saadavad kohalikud talisuplejad iga vana aastat ära vees.  Traditsiooniliselt on kaasas ka kuusepuu.
Kuigi detsembris on Krasnojarskis päevased külmakraadid keskmiselt 13–17, saadavad kohalikud talisuplejad iga vana aastat ära vees. Traditsiooniliselt on kaasas ka kuusepuu. Foto: Reuters / Scanpix

Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastajana tööle asunud Neeme Kuningalt uuris Marko Reikop, miks ta läheb vabatahtlikult külmale maale – varem ju saadeti inimesi sinna sunniviisil. Täpselt sama küsis mu vanaema, kui sai teada, et suundun Siberisse vabatahtlikuks.

Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastajana tööle asunud Neeme Kuningalt uuris Marko Reikop, miks ta läheb vabatahtlikult külmale maale – varem ju saadeti inimesi sinna sunniviisil. Täpselt sama küsis mu vanaema, kui sai teada, et suundun Siberisse vabatahtlikuks.

Nüüdseks olen andnud üle kolme kuu Euroopa vabatahtlikuna Krasnojarski noortekeskuses inglise keele tunde ning vahel tutvustanud eesti kultuuri ja õpetanud eesti keelt Siberi eestlastele. Neid elab Krasnojarski krais ligikaudu 4000. Seltsi juhti Veera Õinetsit jagub igale poole, olgu siis tegemist näituse, noorteõhtute või keeletundidega – ikka on ta kohal ja abiks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles