Piloot selgitab: mida tähendavad veidrad helid lennukis

Piloodid lennukis Foto: SCANPIX

Lendamine on paljudele natukene ärevust tekitav kogemus, eriti kui pidevalt kostavad helisid, millele seletust on raske leida.

Veidrad helid lennukis on üsna normaalsed, kuid kui nende tähendust ei tea, võivad nad tekitada omajagu ebamugavust. 14 000 lennutunniga piloot John Cox selgitas news.com.au vahendusel, mida kõik need helid tähendavad.

Enne õhkutõusu: kellahelin

Enne õhkutõusu kõlab lennukis mitu signaalheli, millega antakse üksteisele märku, et soovitakse sisetelefoni teel suhelda. Üks selline kõll tähistab kapteni soovi rääkida salongimeeskonnaga ning kaks kõlli viitavad mõne stjuardessi soovi rääkida teise stjuardessiga.

Enne õhkutõusu: kõvad kolksud lennuki all

Umbes 10 minutit enne väravast lahkumist on kuulda lennuki alt kõva kolksu ning siis vihinat. See tähendab, et suleti pagasiruumi uks.

Enne õhkutõusu: tugev tuul

Õhku kasutatakse lennuki mootorite käivitamisel ning salongi jahutamisel ja soojendamisel. Seega, kui lennuk hakkab liikuma, on vaja õhuvool ümber suunata ja see tekitabki tugeva heli, rääkis Cox.

Õhkutõusu ajal: kaks mütsu

Vahetult pärast õhkutõusu kõlab lennuki alt kaks tugevat mütsu. See tähendab, et rattad tõmmatakse sisse.

Õhkutõusu ajal: vihiseva tuule heli muutus

Üsna kohe pärast rataste sisse tõmbamist tekib muutus vihiseva tuule helis, mis kogenematule inimesele võib meenutada justkui mootorite töö aeglustumist. Tegelikult muutub taas õhuvool ning midagi muud seal lahti ei ole.

Õhkutõusu ajal: kaks kõva kõlli

Umbes viis minutit pärast õhkutõusu on kuulda kahte kõva kõlli, mis salongimeeskonna jaoks tähendab, et lennukis võib taas hakata kasutama elektroonikaseadmeid. Sellel on ka teine tähendus, mis võib olla isegi tähtsam.

Kõllid viitavad sellele, et lennuk on jõudnud 3050 meetri kõrgusele. Lennukõrguseid, mis jäävad alla selle, peetakse kriitiliseks ja sel perioodil ei või kokpitiga ühendust võtta, kui ei ole vaja teatada mingist hädaolukorrast. Kui need kaks kõlli on aga kõlanud, võib salongipersonal vajadusel ka kokpitti helistada.

Lennu ajal: veel kõlle

Need on väga tavalised, sest selle abil saavad pardameeskonna liikmed omavahel suhelda. Kui kõlab üks sellistest kõllidest, siis on see meie jaoks justkui telefonihelin.

Laskumise ajal: kaks kõva kõlli

Need kõllid on sarnased nendega, mis kõlavad pärast õhkutõusu. Neid lastakse tavaliselt umbes viis minutit enne maandumist ning nad tähendavad, et nüüd on lennuk madalamal kui 3050 meetrit, mistõttu võib piloodiga kontakti otsida vaid hädaolukorras.

Laskumise ajal: tugev vihin

Jällegi umbes viis minutit enne maandumist on kuulda tugevat vihinat. Sel ajal lastakse tiibadel välja erinevad lapatsid ja klapid, et lennuk saaks paremini maanduda. Heli tekitab ka mootor, mis neid klappe välja laseb.

Vahetult enne maandumist: kõva põnts

Selle heli üle tasub ainult rõõmustada, sest see tähendab, et rattad tulid lennuki alt ilusti välja ning lennuk on valmis maanduma

Igal hetkel lennu ajal: heli, mis hirmutab kõiki

Väga harvadel juhtudel võib kuulda heli, mis tavaliselt kõiki reisijaid hirmutab. See sarnaneb suuresti püstolilasuga ning neid võib tulla järjest ka mitu. Kohe pärast selliste helide kuulmist läheb lennuk ka järsult kaldu.

See tähendab, et õhuvool ühte või mõlemasse mootorisse on häiritud. Ilmselt on see kõige kehvem heli, mida lennukis seega kuulda. Siiski ei pea minema paanikasse, sest lennukid suudavad ka vaid ühe mootoriga lennata, kinnitas Cox.

Küll tehakse siis aga hädamaandumine, sest nii lendu jätkata ei ole turvaline.

Kõige hullemal juhul võib selline asi juhtuda korraga mõlema mootoriga. See juhtus 2009. aastal US Airwaysi lennukiga, mille piloot maandas New Yorgis Hudsoni jõkke.

Nii kaua, kui pardameeskond ei ole käskinud reisijatel võtta sisse hädamaandumispositsiooni, ei ole vaja aga üleliia millegi pärast muretseda.