Ministeerium: me ei ennusta bussifirmadele suuri lisakulutusi
17. veebruar 2011, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles, et ministeerium ei ennusta Euroopa bussireisijate õigusi käsitleva määruse jõustumisel ettevõtjaile ega ka reisijatele mingeid märkimisväärseid lisakulutusi.
«Suur osa määruses sätestatud sõitjate õigusi kehtib meil ühe või teise seaduse alusel ka täna, näiteks ühistranspordiseaduse, võlaõigusseadus ja liikluskindlustuse seaduse alusel, kusjuures Eestis kehtivad isiku- ja varakahju hüvitise määrad on kohati isegi kõrgemad kui kõnealuses dokumendis,» selgitas ametnik.
Ta lisas, et tegelikult on meil õiguslikult juba täna bussisõitjate õigused tagatud ja vedajatel peaksid need olema ka veotariifides kajastatud. Samas, kui täna konflikti osapooled (vedaja ja sõitja) ei leia seaduste rakendamisel üksmeelt, siis peab lepingu nõrgem osapool ehk üldjuhul sõitja ette võtma tülika kohtutee.
Määruses on mõned õigused selgemini sõitja kasuks formuleeritud ja see jätab pahatahtlikule vedajale tänasega võrreldes vähem ruumi vaidlemiseks või sõitja ignoreerimiseks. Samuti tuleb liikmesriikidel sätestada senisest konkreetsemad karistused määruse nõuete rikkumisel.
Tatteri hinnangul ei nõua ka bussijuhtide regulaarne täiendkoolituse nõue liikumisvaegusega või puudega inimese teenindamiseks märkimisväärseid lisakulusid, kuna üldine täiendkoolituse nõue bussijuhtidele kehtib ka täna, nüüd tuleks lihtsalt täiendada vaid õppekavasid ja leida pädevad koolitajad.
Hetkel on pigem küsimus Tatteri sõnul nende bussijaamade nimetamises, mis peavad olema valmis puuetega inimeste teenindamiseks. Näiteks nii Tallinna kui Tartu bussijaamad on eraomandis, Eesti õigus ei ole aga sätestanud bussijaamadele konkreetseid tehnilisi nõudeid ega ka otsest kohustust bussijaamana tegutseda.
«Eeldame bussiterminalide omanike tahet teha vajalikud investeeringud, kuid hetkel ei näe küll võimalusi seda riigieelarvest finantseerida või kui, siis kaudselt bussitoetuste kaudu nendel marsruutidel, mis läbivad ka nimetatud bussijaamu,» lausus Tatter.
Ta lisas, et kõnealuse määruse rakendamise asjaolusid on kavas eraldi nii vedajate liiduga kui ka suuremate bussijaamade omanikega läbi arutada.