Kultuuri? Pidu? Ekstreemi? Rumeeniast saab kõike

Kui veel arenemisjärgus koletänavaid vältida, avaneb Bukarest külalise ees kauni ja mitmetahulise suurlinnana. Foto: Rain Uusen

Kõige kurja ja isegi et veidi üleoleva vastu, mida me arvame Rumeeniast ja rumeenlastest teadvat, pakub mägede poolt kolmeks kistud kultuuri- ja teadustööstusriik meile vastupidi hoopiski eeskuju, kultuuri-, kulinaaria- ja religiooniküllast avastamismõnu, aasta ringi sportlikku meelelahutust või, kui endale seda lubate – kõike seda korraga.

Legendid kurikuulsast Rumeeniast on tegelikkuse kiuste laia maailma ja kuulujutte salgava eestlasegi õelale õuele jõudnud. Lohutuseks võib aga euroliidu rahuga kohe väita, et suurimad Rumeenia pätid on pärast piiride avanemist ammu Lääne-Euroopasse tuuldunud ja jätnud otsapidi Musta mereni ulatuvasse Rumeeniasse maha rahumeelse ja abivalmi rahva.

Peab küll olema rumal, kes Eesti kerkivate eurohindade eest nädalaks-paariks juba praegu varakevadet nautivasse Rumeeniasse ei pageks, et ahmida endasse Dracula verdnaljatlevate lugude kõrval (hinnanguliselt toitub pea pool Rumeenia turismitööstusest just Dracula-legendist) ka tõsist kultuuri, et seejärel pitseerida kõik see kogutud teadmine sportlikmägiste lõbustustega Karpaatides.

Kui kõige selle peale aga kõht tühjaks läheb – ja ilmselgelt läheb –, ei jää rumeenlased sinu kostitamisega sugugi hätta. Kohaliku köögi kõhulembus üllatab kohvikust kohvikusse ja restoranist restorani, pakkudes laia valikut kohalikku kulinaariat, aga ka maailmaköögi paremikku.

Sibiu – värav Transilvaaniasse

Pealinnast Bukarestist 315 raudteekilomeetri (ja pea seitsmetunnise rongisõidu) kaugusel, teisel pool Lõuna-Karpaate asuv Sibiu (www.sibiu.ro, suure saksakeelse kogukonna tõttu tuntakse ka kui Hermannstadt’i) sai suuremale hulgale turistidest tuntuks 2007. aasta Euroopa kultuuripealinnana – tiitel, millest sai Transilvaania ühe olulisema linna jaoks tõeline hüppelaud turistide südamesse.

Kel poole päeva pikkune rongisõit pea valutama paneb, võib poolel teel Braşovis (www.brasov.ro) maha hüpata ja järgmisel-ülejärgmisel päeval teise poole teekonnast ette võtta. Sibius on olemas ka rahvusvaheline lennujaam (www.sibiuairport.ro), mille kaudu saabuvad külalised näiteks Münchenist, Madridist, Viinist, Stuttgardist ja kahel korral päevas ka Bukarestist.

Veel praegugi meenutavad aga sibiulased (ka transilvaanlased) aastat 2008, mil kultuurilinna järelmõjuna kogu piirkonda rekordarv turiste (üle 200 000) külastas. Kui Euroopa tihedama transpordivõrgustikuga riike vaid vajalike renoveerimisteni jõuaks, leiaks siin juba käinud ja siia alles teed otsivad rännulised teeotsa ehk lihtsamini üles. Sibiu, Braşov ja kogu Transilvaania oma maagilise looduse ning kultuurieluga on meie tähelepanu ja aega igati väärt.

Justkui tõestades, et Sibiu on ka nüüd, aastaid pärast kultuurilinnaks olemist jätkuvalt valmis maailmarändureid harima, lõbustama ja võõrustama, leiab Sibiu linnasüdamest eest mitmete maailma suuremate hotellikettide esindused – ühtekokku pakutakse ööaset korraga rohkem kui neljale tuhandele külalisele.

Kes tahab Sibius peatudes kogeda aga vähe personaalsemat teenindust, võib ketihotellide asemel otsida peavarju hoopis kohalikest külalistemajadest.

Sibiu esimeses, Saksa rahadega näidisrenoveeritud ajaloolises hoones asub nüüd kolmetärniline Casa Baciu (www.casa-baciu.com, 9 Mai Str. 29, Sibiu). Kuni Teise maailmasõja lõpuni töötas hoones rätsepakoda. Baciu perekond asus kauni sisehooviga maja pärast 1990ndaid hoolega renoveerima, et olla eeskujuks ka linna teistele ajalooväärtuslikele hoonetele. Ja õnneks on paljud kinnisvaraomanikud seda eeskuju ka järgida võtnud.

Sibiut võib veidi ehk Tallinnagagi võrrelda, sest ka seal on olemas vanalinn oma «Toompea» ja all-linnaga, üks suur peatänav ning moodsam city selle vahetus läheduses. Näha võib fragmente linnamüürist ja kaitsetornidest.

Nii nagu Tallinnaski, ei kulu Sibius linnaga tutvumiseks üle ühe-kahe päeva, kuid Sibiu tõeline väärtus avaldub alles siis, kui loodusrikka piirkonna enda või kogu Rumeeniaga tutvuma asuda. Sibiu asub Rumeenia geograafilises keskpunktis, olles suurepäraseks peatuspaigaks nii konverentsituristidele kui ka neile, kes mägedes sportlikke tegevusi või ümberkaudsetes külades kultuurimälestusi kogumas käivad. Vajadusel jõuad ööseks ikka tagasi.

Põnev, läbi rahvuste-riikide põimuv ajalugu, (ekstreem)spordivõimalused ja loodus käsikäes kultuuripäranditega ongi Rumeenia turismitööstuse põhilisteks veduriteks.

Kel kiire, saavad kohalike turismiagentide ja giidide abil teha Rumeeniale viie päevaga ringi peale, kinnitab Alexandru Ujupan reisibüroost Carpathian Travel Center. Samas soovitab ta siiski rahulikumalt võtta ja ainuüksi Sibiu ning seda ümbritsevate piirkondade avastamiseks terve nädal jagu puhkust kasutada. «Siis näeb loodust, jõuab rahulikult piirkonna autentse kultuurieluga tutvuda ning ajaloos ja mütoloogias orienteeruma õppida,» soovitab Ujupan, kes tihti ka ise külalisi mägedesse ja lossidesse saadab. «Küüslauk peab alati kaasas olema,» tuletab ta meelde, endal nägu muigel.

«Üks korralik ajalooekskursioon võiks siinkandis ikkagi sama korralikult kosutava ja virgutava spordialaga tipneda,» jääb ta oma ala fänniks ja meelitab – «Siin on ennegi eestlasi nähtud!»

Tõsi ta on – sai kindluse mõttes järelegi kontrollitud, sest mine sa seda giidide loba tea –, et maailma ühelt karmimalt mootorrattarallilt Romaniacs leiab osalejate hulgast ka eestlasi.

Mägedes saab aega veeta ka jalgsi või rahulikumatel ratastel, talvel suuskadel-kelkudel matkates – soovi korral võib aga muutuda ekstreemsemaks, lubab Ujupan.

Turisti pilgu läbi võib 22 miljoni elanikuga Rumeenia jagada ülevaatlikult neljaks põhiliseks turismipiirkonnaks – kunagi ungarlastele kuulunud Transilvaania, Moldova piirkond, Musta mere äärne kuurortiala (ja loodusturistidele lisaks sealsamas Doonau delta oma pelikanidega) ning Lõuna-Rumeenia koos pealinna Bukarestiga.

Äri- ja peokeskus Bukarest

Rumeenia aastaid tuhmununa püsinud pärl, kahe miljoni elanikuga pealinn Bukarest (www.romaniatourism.com/bucharest.html) saab aasta-aastalt lihvi ja uut sära, mistõttu tasub suurlinnas veel leiduvaid koletänavaid pigem ettevaatlikkust eeldava turismiatraktsioonina võtta. Küllap ka linnatsivilisatsiooni poolt hüljatud alad euroinvesteeringute toel peagi taas elule tärkavad.

Suurem osa Bukarestist näeb tegelikkuses välja aga pariisimaigulise suurlinnana, täis kauneid katedraale, võimsalt uhkeldava arhitektuuriga valitsusasutusi ning teisi kauneid igapäevahooneid nii sajandite tagant kui tänapäevast.

Euroopa suurim (330 000 m²) ja maailma suuruselt teine (Pentagoni järel) administratiivhoone asub just Bukarestis. Aastatel 1984 kuni 1989 kommunistlikule parteile ehitatud hoone andis tööd pea 20 000 töölisele. Valminud 12 korrust ja üle tuhande toa pakuvad nüüd peavarju Rumeenia parlamendile.

Kes Pariisis käinud, võib Bukarestis segadussegi sattuda – ka siit leiab triumfikaare, rahulikult kulgeva jõe keset linna, viiteid punasele veskile ja palju kauneid linnaparke. Kui selle kõige avastamiseks ja Pariisiga sarnasuste või erinevuste otsimiseks-leidmiseks pole tahtmist linnakaardilt pidevalt näpuga järge ajada, võib naljaviluks «ära eksida» ja, nina maas, hoopis Bukaresti tänavatele maalitud rohelisi jalajälgi mööda kulgeda. Sai seda isegi tehtud ja enamik kaunimatest paikadest nii ära nähtud.

Kui rohelised jäljed või intuitsioon väga üksikule kõrvaltänavale viivad, soovitavad kohalikud sellest siiski hoiduda. Igaüks seletab «Bukaresti turvalisust» isemoodi, aga mõistlikkusele oma käitumises ja inimlikule ohutundele rõhuvad ometi kõik.

Öösel ära pidusena tüli norima hakka, üksi kõrvaltänavaid pidi otseteid ära ööpimeduses avasta ja takso palu võimalusel alati kas hotelli vastuvõtust või restoranis kelneril tellida – lolli ja end kergelt kätte andvat turisti röövitakse Bukarestis samamoodi nagu igas teises suurlinnas.

Kui aga tavapäraseid turistilõkse vältida, võib Bukarestis lahedalt linnapuhkust veeta nii päeval kui öösel. Õlu on pubis joodavalt odav ning klubides toimub «pidevalt midagi põnevat», nagu väidab kohalik tarkvaramüügimees, kahekümnendates Tudor Cosaceanu. Turismi alal hariduse omandanud, soovitab ta noortel oma peoplaanid siiski pikale nädalavahetusele suunata, kuigi väidab, et tegelikult leiab Bukarestist tegevust nädala igal päeval. «Eks see sõltub suuresti sellest, mida otsid ja kuivõrd (üle) rahvastatud paikades tahad oma aega veeta,» annab ta vihje, et kohalikelt tasub alati vihjeid pärida ja soovitusi lunida.

Näiteks sai lõunasöögiks ära proovitud Pizza Hut’i kohalik restoran (19 Bulevardul Regina Elisabeta, pizzahut.ro‎), mis lööb oma professionaalse, multikeelse ja sõbraliku teenindusega silmad ette ka meie viietärnilistele einelatele, on aga hinnatasemelt ja pakutava toidu kvaliteedilt igati mõnus ja nauditav ka laisemaks varaõhtuks.

Linna peamise raudteejaama (Gara de Nord) vahetus läheduses, metroopeatuse külje all pakub kahetärniline Hello Hotels (www.hellohotels.ro) põneva kontseptsiooniga soodsat majutust – veebruaris saab näiteks toa erihinnaga 33€/öö.

Minimalistlikult ja trendikalt sisustet avaratest tubadest leiab avatud planeeringuga vannitoa, LCD-teleri, konditsioneeri ja tasuta internetiühenduse läbi kaabli (viimane tasub aga igaks juhuks reisimoonana juba kodust kaasa haarata).

Finnair lendab Tallinnast läbi Helsingi Bukaresti esmaspäeviti ja neljapäeviti hommikul (8.25–12.20), reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti aga pärastlõunal, saabumisega Bukaresti kell 19.30 (lendu opereerib Finncomm). Suvel lennuplaan veidi muutub.

Postimeest võõrustas Sibius ja Bukarestis kohalik reisibüroo Carpathian Travel Center (carpathian-travel-center.com, Piata Mare 12, Sibiu, [phone]). Loo valmimisel osutas lennuabi Finnair.