/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
/nginx/o/2016/10/28/6012629t1h7fe4.jpg)
Lennukeid arendatakse pidevalt ning need muutuvad ka järjest turvalisemaks. Mõnikord on keeruline järge pidada, mida kõike lennukid suudavad ja oskavad.
11 fakti lennukitest, mida enamik inimesi ei tea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi lendamine tundub paljude jaoks üsna hirmutav, siis tegelikult on lennukid väga vastupidavad ning need on täiustatud peensusteni, et reisijad saaksid end mugavalt tunda, vahendab Travel and Leisure.
1. Välk - kuigi läbi äikesepilve lendamine on väga ebameeldiv, siis tegelikult ei tee mõni välgutabamus lennukile midagi. Iga lennuk saab keskmiselt korra aastas välguga pihta või korra iga 1000 lennutunni kohta. Siiski ei ole 1963. aastast ükski lennuk välgutabamuse tõttu alla kukkunud. Elektrilaeng jookseb lihtsalt lennukist läbi ja siis välja ning ei tee tavaliselt masinale mingit kahju.
2. Istekoht - kuigi käib palju arutelu selle üle, milline on turvalisim istekoht lennukis, siis tegelikult ei ole sellist paika olemas. Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet on öelnud, et kõik istekohad on täpselt sama turvalised. TIME tehtud uuringu kohaselt on parim paik aga lennuki tagaosas. Siiski sõltub lennuõnnetuse üleelamine nii paljudest erinevatest detailidest, et on keeruline välja tuua ühte ainsat kohta või piirkonda.
3. Magamistuba - nii mõneski lennukis on olemas magamistoad, mida pardameeskond pikkade lendude ajal kasutada tohib. Tubadesse pääseb tavaliselt peidetud trepi kaudu ning nendes on kuus kuni kümme voodit ja mõnikord isegi telekad ja vannituba.
4. Rehvid - spetsiaalse disainiga rehvid peavad vastu 38 tonnisele raskusele ning nad elavad üle rohkem kui 500 maandumist enne, kui nad hooldusesse peavad minema. Ühtlasi on lennukirehvides kuus korda suurem rõhk, kui autorehvides.
5. Tuled - õhkutõusul ja maandumisel pimedas kustutakse lennuki salongis alati ka tuled. Seda tehakse peamiselt reisijate ohutusest lähtuma, sest kui peaks juhtuma mingi õnnetus, siis on inimeste silmad juba pimedusega harjunud. Samal põhjusel palub pardameeskond alati aknakatted avada, et inimesed näeksid, kui midagi peaks valesti minema ning saaksid õigesti reageerida.
6. Mootorid - kuigi lennukitel on tavaliselt kaks mootorit, siis tegelikult ei ole neid mõlemaid vaja. Reisilennukid saavad suurepäraselt hakkama ka vaid ühe mootori jõul. Ühe mootoriga lendamine kulutab aga rohkem kütust, mistõttu ei saa lennuk lennata ka sama kaugele, kui kahe mootoriga. Kõik lennukid, mis lendavad pikki vahemaid, peavad saama selleks spetsiaalse sertifikaadi. Boeing Dreamliner lennukitel on selleks ETOPS-330, mis tähendab, et Dreamliner on võimeline ühe mootoriga lendama 330 minutit ehk viis ja pool tundi.
7. Tuhatoosid - lennukites on suitsetamine juba ammu keelatud, kuid tualettidest võib endiselt leida tuhatoosi. Lennukitootjad on veendunud, et kuigi igal pool on suitsetamist keelavad sildid, leidub ikka mõni reisija, kes üritab salaja vetsus suitsetada. Selleks, et suitsetaja ei viskaks koni prügikasti, kus võib tekkida tulekahju, on tualettidesse endiselt jäetud tuhatoosid.
8. Auk - lennukiakendes on väikesed augud, mis on seal selleks, et reguleerida salongi rõhku. Lennuki aknad koosnevad kolmest kihist. Kui välimisega peaks midagi juhtuma, siis asub keskmine täitma välimise ülesannet. Selleks aga, et keskmine tavasituatsioonides terve püsiks, on sisemisel aknal väike auguke, mis aitab rõhku reguleerida.
9. Toit - tihti kurdetakse, et lennukites ei maitse toit kunagi hästi. Tegelikult tuleks süüdistada aga suurt kõrgust, sest sellises keskkonnas ei tunneta inimesed enam samamoodi maitseid. Kõik magus ei ole enam nii magus ja soolane tundub soolasem. Ühtlasi on lennukites väga kuiv õhk, mis veel omakorda maitsemeeli tuimestab.
10. Hapnikumask - hapnikumaskid kukuvad laest alla siis, kui salongis tekib järsk rõhu langus. Mida tavaliselt küll reisijatele ei räägita on, et hapniku jagub seal vaid 15 minutiks. Kuigi see tundub hirmutav, siis tegelikult ei ole rohkem neid vajagi kasutada, sest piloot reageerib kiiresti ning viib lennuki madalamale kõrgusele, kus inimesed saavad juba normaalselt hingata.
11. Jooned - valged jooned taevas tekivad kondensveest. Lennuki mootoritest eraldub veeauru, mis on üsna kuum. Kui see puutub kokku külma õhuga, siis jäävadki järgi paksud valged jooned. Sisuliselt on tegu sarnase situatsiooniga, kui inimene näeb külma ilmaga enda suust väljuvat auru.