Kuidas kujunevad lennupiletite hinnad ning millal neid osta?

Pileti ostmine Foto: SCANPIX

Sama marsruuti teenindavate lennufirmade piletihindu vaadates tekib tihtipeale küsimus, miks mõne lennufirma pakutud hind on konkurendi omast mitu korda odavam.  Mängu tuleb lennufirmade hinnastuspoliitika ehk kuidas kliendile hindu kuvatakse.

Lennupileti hind koosneb neljast komponendist: lennufirma kehtestatud baashinnast, riiklikest maksudest, lennufirma kehtestatud lisamaksudest ning piletimüüja teenustasust või juurdehindlusest. Lennufirma kehtestatud baashindu võib olla samal marsruudil ja samal lennufirmal kümneid erinevaid, sõltuvalt teenindusklassist, väljaostu, muutmise ning tühistamise tingimustest ning eeldatavast nõudlusest, rääkis Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarend.

«Sellest tulenevalt võib kallima ja odavama baashinna vahe olla mitmesajakordne,» selgitas Saarend. Mida paindlikumad on pileti tingimused ning mida suurem nõudlus lennule, seda kõrgemaks kujunevad ka piletihinnad, lisas lennufirma Nordica tulude juhtimise osakonna juhataja Kristel Penu. «Soodsama hinnaklassi piletite valik on üldjuhul suurem reisi pikemalt ette planeerides, kuid tavaliselt puudub sellistel hindadel lendude muutmise ja tagastamise võimalus,» kirjeldas Penu.

Riiklikud maksud moodustavad lennupileti hinnast kuni 90 protsenti

Riiklikud maksud koosnevad lennuvälja- ja reisijatasudest, mille summad on enamasti fikseeritud ning sõltuvad erinevate riikide maksupoliitikast. Lennujaamamaksud võivad suurel osal juhtudest moodustada suisa 90 protsenti lennupileti koguhinnast, seda eriti kampaaniahindade puhul, rääkis WRIS Reisibüroo tootejuht Mari-Liis Nõlvak.

Lennujaamatasud on reeglina kõrgemad strateegilise ja keskse tähtsusega lennujaama kasutades. «Samas tahaks inimestele südamele panna, et odavamate tasudega lennujaamade kasutamine ei tähenda sugugi mitte alati odavamat reisi lõpphinda. Meie praktika näitab, et kuigi lennupileti koguhind võib kesksesse jaama lennates olla esialgu kallim, siis odavlennujaama sõites lisanduvad ühistranspordi- ja bensiinikulud ning lisaaeg kaugemal asuvast lennujaamast lõplikku sihtkohta jõudmiseks, mis teevad selle vahe õige kiiresti tasa,» kirjeldas Nõlvak.

Lennufirma kehtestatud lisamaksud on pigem tuntud kütuselisa nime all. «Kuigi kütusehinnad on drastiliselt langenud, ei kipu lennufirmad just sageli seda maksu ära kaotama või muutma. Vaid üksikud lennufirmad on kütuselisa küll nimeliselt ära kaotanud, aga selle võrra tõstnud baashindu,» kirjeldas Saarend ning lisas, et sisuliselt on kütuselisa puhul tegemist piletihinna lahutamatu osaga, kuid lennufirmadele meeldib näidata seda maksuna. Nii saavad nad reklaamida väga odavaid hindu turgudel, kus maksudeta hindade näitamine on lubatud.

Lisaks on lennufirmad välja toonud, et kütusehinna kõikudes on neil lihtsam muuta broneerimissüsteemides lisatasu suurust kui kõiki piletihindu ümber arvutada. Kütuse lisatasu pole kunagi 100-protsendiliselt katnud lennufirma kulutusi kütusele, mistõttu pole tasu muutumine ka täielikult kütusehinna muutumisega seotud, rääkis Penu. Lisaks kütuselisatasule lisanduvad piletihinnale ka piletimüüja teenustasud või juurdehindlused, mis lennunduses on siiski väga väikesed ning moodustavad pileti maksumusest vaid mõne protsendi.

Lisateenuste hindadel puuduvad ühtsed standardid 

Kuigi kõikide lennupiletite hinnad sisaldavad ülalmainitud nelja komponenti, ei pruugi reisija kulud lendamisel sellega piirduda. «Traditsiooniliselt on piletihind sisaldanud ka teatud pardateenindust, istekohavalikut ja äraantavat pagasit, kuid tänapäeval on trend selline, et lennufirmad püüavad teenust jagada paljudeks komponentideks ja igaühe eest eraldi raha küsida,» lausus Saarend ning rõhutas, et selles vallas on firmade vahel väga suured erinevused. Näiteks küsib üks lennufirma üsna suurt tasu nii lennule registreerimise, istekohavaliku, äraantava pagasi kui pardateeninduse eest, samal ajal kui teisel kuulub see kõik piletihinna sisse, mistõttu võib esmapilgul olla viimase pilet veidi kallim, kuid kokkuvõttes pakkuda hoopis paremat väärtust.

«Selliseid näited on teisigi ning seetõttu tuleks erinevaid pakkumisi võrreldes arvestada ka sellega, millised lisateenused võiksid huvi pakkuda ja kuidas on need hinnastatud,» selgitas Saarend. Ta lisas, et paraku ei ole lisateenuste hindade puhul ühtseid standardeid ning erinevused lennufirmade vahel võivad olla väga suured. «Riiklikult võiks seda valdkonda enam reguleerida. Näiteks supermarketites süüa ostes peab iga toote puhul olema näidatud ka kilo või liitri hind, samuti võiks odava lennuhinna pakkumise juures olla kohustuslik näidata hinda koos pagasi, istekoha valiku ja pardateenindusega,» leidis Saarend.

Soodsaimad hinnad madalhooajal ning nädala sees

Lennupiletit ostes tekib alati ka küsimus, millal on kõige õigem aeg lennupiletit osta. WRIS Reisibüroo tootejuhi sõnul näitab nende viimaste aastate praktika seda, et kindlaid reegleid selleks on aina vähem. «Kui varasemalt töötasid varajase ostja soodustused ning viimase hetke pakkumised, siis lennufirmade tiheda konkurentsi tõttu on lennufirmad sunnitud olema oma hinnastamises väga paindlikud, mistõttu võib juhtuda, et soodsaid lende on võimalik leida täiesti ebatavalistel aegadel,» selgitas Nõlvak ning lisas, et kliendil tuleb nende pakkumiste ära kasutamiseks olla kiire, sest kui pikalt mõtlema jääda, on pakkumine juba läbi. 

Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor lisas, et reeglina on kampaaniate käigus pileti ostmine kõige soodsam, kuid peab arvestama, et lennuettevõtted ei korralda kampaaniaid kõrge nõudlusega sihtkohtadesse tipphooajaks. «Teisisõnu – kui soovite aastavahetust Tais veeta, siis tuleb arvestada, et tegemist on sellel ajal väga populaarse reisisihtkohaga ning kampaaniatele lootma jääda ei maksa,» lausus Saarend ning tõi välja, et tavaliselt on lähematesse sihtkohtadesse soodsaim pilet osta kaks kuni kolm ning kaugematesse kolm kuni kuus kuud enne lendu, samuti on piletid odavamad madalhooajal ning nädala sees.