/nginx/o/2019/10/25/12686391t1h972c.png)
/nginx/o/2016/10/20/5979243t1h6e25.jpg)
Selgub, et piloodid jätavad reisijatele rääkimata väga suure osa asjadest, mis ühe lennu ajal tegelikult toimuvad.
Kuus saladust, mida piloodid reisijate eest kiivalt varjavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti ei kuule sa piloodi suust kunagi täit tõde, sest ta lihtsalt ei taha reisijaid hirmutada. Näiteks jäävad alati saladuseks need järgmised kuus punkti, mida jagasid piloodid ja reisijad veebikeskkonnas Reddit.
1. Kui piloot räägib tihedast liiklusest, tähendab see ilmselt reaalse kokkupõrke nappi vältimist.
"Üks piloot viibis õhuruumis kohas, kust ta enda sõnul oli juba kümme minutit tagasi lahkunud. Ta keeldus kellegagi suhtlemast ja radaril teda näha ei olnud. Saime ta oma lennuki radarisse täiesti viimasel minutil, ilmselt lülitas ta siis lihtsalt lõpuks oma transponderi sisse, ja pidime sooritama ikka äärmiselt jõulisi manöövreid, et temaga kokku põrkamist vältida. Pardalolnutele rääkisime juhtunust alles siis, kui juba maandunud olime. Äkilisi manöövreid põhjendasingi tookord tiheda õhuliiklusega," räägib üks piloot.
2. Kui raadioside olulisusele rõhku ei panda, võib tekkida ebameeldivaid üllatusi.
"Kui olin alles algaja piloot, sõitsin oma eralennukiga sõpradele külla. Pidin tegema pissipeatuse ühes pisikeses Iowa maapiirkonna lennujaamas. Seal polnud ühtegi inimest näha ja raadioisidet ei õnnestunud kellegagi saada. Kui lahkuma asutasin, ei olnud endiselt ühtegi inimest kusagil näha, aga sellegipoolest andsin kohusetundlikult raadio kaudu kõigist oma sammudest teada, täpselt nagu peab. Kui olin juba õhku tõusmas, nägin, et samast tõuseb õhku teine lennuk. Mina manööverdasin eest ja tõusin ruttu õhku, tema pidurdas kohutavalt ja sel momendil jäi kokkupõrge ära. Aga see on ehe näide sellest, kui äärmiselt oluline on lennujaamga pidevalt kontaktis olla," räägib teine.
3. Pisikesed tulekahjud pole midagi enneolematut.
"Mu vanaisa oli piloot, nii et olen kuulnud palju põnevaid lugusid. Ühel korral süttis reisilennuki pardal salvrätik. Reisijana end sellesse olukorda ette kujutada tundub päris hirmuäratav. Vanaisa viskas rätiku lihtsalt vahekäiku maha ja trampis selle otsas, kuni leek kustus," kirjutab kolmas.
4. Piloodid peavad enda eest jäärapäiselt seisma.
Eelpoolkirjutajal oli jagada veel üks lugu oma vanaisalt. Enne õhkutõusu nõudis piloot, et talle antaks rohkem kütust. Lennujaam keeldus. Vanaisa jäi enda juurde, kuid lennujaam keeldus taas. Lõpuks esitas piloot ultimaatumi: talle kas antakse kütust igaks juhuks juurde või ta ei lendagi. Ta sai oma tahtmise ja sihtpunktis selgus, kui vajalikuks lisakütus osutus: ta ei saanud maandumisluba ning pidi siirduma teise lähimasse lennujaama. Lisakütuseta poleks ta sinna jõudnud.
5. Vigu tuleb ikka ette
Oli udune päev New Yorgi lennujaamas. Üks piloot saab lennuloa ja alustab õhkutõusuga, samal ajal alustab teine, saabuv lend, maandumisega. Paraku lennurajale, mis ristub sellega, kust esimene piloot õhku tõusma hakkab. Vahetult enne õhkutõusu ilmub lahkuva piloodi silme ette otse paksust uduseinast teine suur reisilennuk. Õhkutõusja tõmbas pidureid nagu suutis ja pööras lennurajalt kõrvale. See oli ainus viis otse lennujaamas massiivset kokkupõrget vältida. Selliseid vigu, väidavad piloodid, tuleb ikka ette.
6. Lennukid satuvad vahel kogemata liiga lähestikku.
"Ükskord istusin aknaalusel kohal ja vaatasin aknast välja, kui otse meie lennuki kõhu alt lendas läbi teine reisilennuk. Olen kindel, et see oli liiga lähedal, sest sain vabalt lugeda kirju, mis lennuki keret katsid. Piloot aga ei maininud vahejuhtumit poole sõnagagi, nii et päris kindlasti ei räägita reisijatele kõike, mis toimub," pajatab üks reisija.