Brasiiliasse tasub minna pikemaks ajaks ja metsikult

Brasiilia on tuntust kogunud iga-aastaste sambakarnevalidega, kuid ka sealne majandus kasvab imelises tempos. Foto: AFP/SCANPIX

Korduvalt Brasiilias viibinud ajakirjanik Liis Kängsepp ja ettevõtjast rännumees Tiit Pruuli soovitavad seda maad oma mitmekesisuses soojalt kõigile, kuid ütlevad, et sinna tasub minna pikemaks ajaks ja iseseisvalt – seljakott seljas.

«On asju, mis võiks ükskord elus ära näha. Nii võiks korra elus ära näha püramiidid, aga ka näiteks veebruaris toimuva iga-aastase Rio karnevali, mis vaieldamatult võtab kokku kogu Ladina-Ameerika kultuuri essentsi,» vastab Pruuli küsimuse peale, miks peaks Brasiiliasse minema.

Teiseks rõhutab ta sealset head kliimat ja suurepärast loodust oma vihmametsade ja Amazonasega. See on põhjus, miks Pruuli tahaks ka neljandat korda Brasiiliasse sõita. Sedakorda trügiks ta veel kaugemale džunglisse, kui seni on käinud.

Parem, kui keegi kohapeal vastu võtab

«Eks need Lõuna-Ameerika maad on natuke sellised mañana-maad ja kui sa Brasiilias kõneldavat protugali keelt ei valda, on päris hea, kui sul sealpool on mõni vastuvõttev isik või kompanii, kes aitab asju ajada,» soovitab Pruuli.

Ta ise on käinud seal nii metsiku turistina kui reisi korraldajana ja ka nii, et teda on vastu võetud. Viimati oli ta seal rühmajuhina kaks aastat tagasi.

«Sa ei saa seal lihtsalt alati kindel olla, et eksursioonibüroosse minnes varem kokku lepitud asjad juhuslike inimestega kehtivad,» hoiatab ta. Kuna Brasiilia on suurem kui Euroopa, siis ühe korraga seal suurt läbi käia ei jõua. Seetõttu pole mõtet vähem kui kaheks nädalaks minnagi.

Brasiilias lõhnab isegi õhk

Liis Kängsepp, kes on Brasiilias viibinud korduvalt ja pikemalt kui tavaline turist, sai kaante vahele raamatu «Brasiilia – kired ja kontrastid», mille pealkiri võtab tabavalt kokku selle maa võlud. Varem nii Argentiinas kui Uruguais viibinud ajakirjanik nimetab oma suurimaks Brasiiliast saadud elamuseks, et seal lõhnab isegi õhk teistmoodi.

Lihtsalt «linnukese» kirja saamise asemel, et seal on käidud, milleks sobib kahenädalane paketireis, soovitab ta pakkida seljakott ja rännata riigis ringi pisut pikemalt.

Kui aega vähe, tasub kohapeal kasutada siselende, ehkki ka ühest riigi otsast teise lendamiseks võib kuluda terve päev. Huvitava tõigana mainib Kängsepp, et rikkad brasiillased kasutavad tööle jõudmiseks sageli helikopterit. Samas on riigis kontrastina ka palju slumme, kus elavad vaesed ja mida turistile tavaliselt ei näidata.

Ühistransport on Brasiilias üldiselt hea ja odav, piletihinna sisse käib ka väike snäkk ja vesi. Kuna teekond on tavaliselt pikk, siis näidatakse sõidu ajal filme ja iga paari-kolme tunni järel on 20 minuti pikkune peatus kehakinnitamiseks.

Vähemnõudlikule matkasellile sobivad ööbimiseks hostelid, mis on Brasiilias heal tasemel ja varustatud traadita internetiga, personal oskab ka inglise keelt ja on reeglina väga abivalmis. Tasuda tuleb aga üldjuhul sularahas.

Tõenäosus relvastatud rööviks on üsna suur

Tiit Pruuli Brasiilia kogemustesse kuulub muu hulgas laevaga arestis olek ja kolme kaasreisija röövimine.

Brasiiliat peetakse üldiselt üsna ohtlikuks paigaks, kus rahakott tuleks hoolega ära peita ja vääärtuslikke ehteid mitte nähtaval kohal kanda. Samuti on mõistlik fotoaparaat kotis hoida. Ka riietus võiks pigem tagasihodlik olla.

Randa minnes tuleb aga arvestada, et bikiinid peava sealse kombe kohaselt olema äärmiselt napid. Veidi suuremate päevitusriiete korral võidakse teilt vabalt küsida, miks tulite randa magamiskotiga, mida on ka juhtunud.

Ehkki ka Kängsepp tõdeb, et Brasiilias on suurem oht relva ähvardusel röövitud saada kui Tallinnas, ütleb ta, et mingit mõtet pole ka üle reageerida. Tema endaga näiteks pole kordagi midagi hullu juhtunud. «Kord kopeeriti vaid mu krediitkaart ja kord varastas keegi hostelis mu kapist 100 dollarit,» meenutab ta.

Ööpimeduse saabudes pole siiski mõistlik rannas viibida. «Brasiilia pätid on enamasti relvastatud ja vastuhaku korral ei pelga nad ka relva kasutada, seetõttu tuleks sellises olukorras kogu vara heaga ära anda,» õpetab Kängsepp oma raamatus.

Hea uudisena lisab ta, et naisturistide seksuaalne väärkohtlemine tursimipiirkkondades on vähetõenäoline, kuna see tähendaks suurt rahbusvahelist skandaali, millest võimud pole huvitatud. Passist tasuks igaks juhuks teha koopia ja seda alati kaasas kanda.

Brasiiliast võiks teada, et:

• seal elab 201 miljonit elanikku
• 10 protsenti elanikest on kirjaoskamatud
• riigikeeleks on portugali keel
• rahaühik on reaal (1 reaal on u 50 eurosenti)
• Brasiilia viisa saab Helsingis asuvat saatkonnast

Allikas: Liis Kängsepp. Brasiilia – kired ja kontrastid.